kontorikoonlase elu & uni

potlatch

2011-03-24T09:45:00.001+02:00

olen aru saanud, et potlatch on mehhanism, millega kogukond jagab ymber yhises omanduses olevate maade valdusõigust.

sealjuures teevad kõik osapooled, kellel on lootust saada kogukondliku demokraatliku otsuse kaudu enda valdusse senisest paremaid jahi- vm tulundusmaid kellegi teise arvel, kõvasti lobitööd otsustajate hulgas, jagades heldelt kingitusi. suurmaavaldajad (mitte omanikud, omanik on kogukond) yritavad võistu esinduskogu ära osta ja kallutada.

ma saan aru, et poliitiline võim võiks siin olla enam-vähem kogukonna käes, selle tagatis on kogukondlik tulundusmaaomandi monopol. majanduslik võim on tulundusmaa valdajate käes, kes saavad maa pealt tulu.

et tagada jätkuv tuluvoog, peavad suurmaavaldajad madalhooajal, kui kogukondlik otsustuskogu koos käib (ja kalanduse kõrghooajal pyytud kalast elab), jagama osa tulust kogukonnaga, kui käib sisuliselt tulundusmaa valdusõiguste enampakkumine, kusjuures nii enampakkumiste võitjad kui ka kaotajad on ka oma pakkumised esinduskogule välja maksnud, kaotajad seda tagasi ei saa.

(see "puusalt tulistatud" ylevaade potlatchi varalisest sisust põhineb minu kahtlemata ebakindlatel mälestustel yhest Jean-Loup Rousselot' ettekandest, mida kuulsin hea mitu aastat tagasi. Eesti kehtiva õiguse terminid on puhtalt minu panus, siin võib olla olulisi eksimusi.)

he requested that the guests not fire their weapons

2010-12-03T16:50:00.002+02:00

Gadzhi then announced a fireworks display in honor of the birthday of Ramzan's late father, Ahmat-Hadji Kadyrov. The fireworks started with a bang that made both Gadzhi and Ramzan flinch. Gadzhi had from the beginning requested that none of his guests, most of whom carried sidearms, fire their weapons in celebration. Throughout the wedding they complied, not even joining in the magnificent fireworks display.

viide.

põlisrahvaste õiguste deklaratsioon eesti keeles

2010-10-22T09:00:00.002+03:00

mulle oli veidi yllatav, et põlisrahvaste õiguste deklaratsioon on eesti keelde tõlgitud. välisministeeriumi serverisse on yles pandud. võib-olla olen lihtsalt vahepeal unustanud.

we have assassinated two accredited gods

2010-10-20T15:17:00.002+03:00

"Unprofessional? Us? Sir. Might I with due respect remind you that Mister Vandemar and myself burned down the City of Troy? We brought the Black Plague to Flanders. We have assasinated a dozen kings, five popes, half a hundred heroes and two accredited gods. Our last commission before this was the torturing to death of an entire monastery in sixteenth century Tuscany. We are utterly professional."

Neil Gaiman, "Neverwhere", tsiteeris Marek.

mustlaste integreerimisega tegelegu India ja Egiptus

2010-09-22T18:10:00.002+03:00

lugesin Martin Kala lugu mustlaste kohta, kus ta räägib algul täitsa mõistlikku juttu ja siis tundub ytlevat, et mustlaskysimusega peaks tegelema nende päritolumaad. ma mõistan vajadust selgitada ja kaitsta Prantsusmaa positsiooni, kuid jään siiski teistsugusele seisukohale.

arvan, et Sarkozy on ysna ylbelt käitunud. juhin tähelepanu, et politseile on antud käsk likvideerida ebaseaduslikud laagrid, "prioriteetselt" mustlaste omad. umbes sarnane on lugu võõrast päritolu kodanikelt kodakondsuse äravõtmisega. mõlemad tunduvad olevat võrdse kohtlemise riived ja tekitavad kysimuse, kes on siis järgmine.

õnneks poola torumeestele (sh eestlastele) enam midagi sellist kaela määrida ei anna. Schengen. aga näiteks afgaanidele võib aga prioriteetset kohtlemist kyll rakendada.

Redingi võrdlus Saksamaa sõjaaegse juutide "prioriteetse" kohtlemisega on õigustatud — seda näitas ka Sarkozy valjuhäälne kärkimine selle diagnoosi pihta (oli Brysselis Euroopa ylemkogul uksest läbi kosta). kiunatab see koer, kes kiviga on pihta saanud. Sarkozy olla kuuldavasti harjunud, et tal on kogu aeg õigus.

vabalt võib olla, et yhiskondlik norm on mustlaste jaoks liiga kitsas. vastastikune teineteisemõistmatus toidab igati vastastikust sallimatust. Slovakkia riiklikku sallimatust mustlaste vastu saab seletada idabloki minevikuga, Berlusconi & Sarkozy mahitatud riiklikku sallimatust populismi ehk oma valijaskonnale apelleerimisega.

aga igatahes on karta sallimatuse levimist. kardan mustlastevastaseid pogromme Tartu bussijaamas ja seda, et Tartu politsei neid "prioriteetselt" kohtleb. (oot, kas seda pole mitte juba olnud? justnagu meenuks yht-teist.)

(sallimatuse kylvamine on mõistagi hea nipp oma populaarsust kasvatada, aga ysna kyyniline. soovitan soojalt mitte valida poliitikut, kes seda nippi tarvitab. õnneks meil Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu võtsid seekord valimiste eel ette sallimatuse kylvamise Tallinna Vee, mitte näiteks venelaste ega muslimite mošee vastu. aga kevadeni on aega, nii et mõni pisem erakond võib ka mustlaste Lätti deporteerimise võtta oma lipukirjaks.)

nendevastase sallimatuselaine kasvades pole lootustki, et kultuuri ja traditsiooni mõttes oma rida ajavad mustlased kunagi nende suhtes avalikult vaenulikku yhiskondlikku normi tunnistama hakkavad. järgmises põlvkonnas jätkub tendents noorsoo kuritegevusele jne. ja sisuliselt peab tegelema "mustlaskysimusega" juba järgmine "põlisrahva" põlvkond.

yhiskondlikku normi, millest isand Kala möödaminnes räägib, pole seadusega kehtestatud ja see on pidevalt läbirääkimiste kysimus. igatahes on Prantsusmaa, Itaalia ja Slovakkia valitsus näidanud yles soovimatust läbirääkimisi alustadagi.

mustlased kipuvad olema kosmopoliitne rahvas, nii et võiks arvata, et nad tunnevad ennast igal pool koduselt. seega oleks lai Euroopa ühiskodu nende loomulik kodumaa. eks Rumeenia pääseb ka kunagi Schengenisse. järgmine Prantsuse president on tõenäoliselt sotsialist, kes võib otsustava osa hääl saadai just rassismivastaste käest. siis pole võimalik neid Schengeni maadest ära ajada. tuleb hakata vangi panema — aga see maksab. ja riigi kulutuste kokkutõmbamise ajal ei pruugi selleks raha jätkuda, et kõik Ida-Euroopa mustlased "prioriteetselt" Lääne-Euroopa vanglatesse panna.

iga Euroopa riik peaks mustlaste integreerimisega tegelema — kui see õnnestub, on võita yle kymne miljoni mobiilse haritud ja kohanemisvõimelise inimese, kes Euroopa rikkust kasvatada ja igayks mitmel maal makse maksta võiksid. kuna mustlaste traditsioonid ja kogukonnasisesed seadused kipuvad sarnased olema, siis võiks mõigata sarnane lähenemine mitmes riigis.

yhesõnaga, ma ei ole nõus Martin Kala järeldusega, et "päritolumaad" peaksid mustlasi integreerima. nii võiks ylesande lõpuks delegeerida mustlaste päritolumaadele Indiale või Egiptusele — esimest peetakse teaduslikel kaalutlustel mustlaste yrgkoduks, teine on mustlaste päritolumaa legendide järgi.

nii tige ma veel pole, et Prantsuse saatkonna ette protesteerima minna. aga põhimõtteliselt võiks neile avaliku kirja kirjutada kyll, kui see jama otsa ei lõpe.

Iski tulda ilman Ukko

2010-08-20T12:29:00.002+03:00

Iski tulda ilman ukko
välähytti Väinämöinen
viiel on vivutsimella
kuuvella kokon sulalla
eläväl on ennustuksella
Tuiskaht on tuli soroni
Tuiskaht tuli soroni
läpi moan, läpi Manulan
Läpi tuos on tuuran putken
halgi kirvehen hamaran
Kasvo rautaiset orahat
suten suurilla jälillä
karhun kämmenen sijoilla
En minä sure susia
pelgäj on metsän petoja
Kaik on suet suitsipäissä
karhut rautakahlehissa

vaata ka lyhemat teksti.

proovisõit Gdanskist Tallinna Schnelli tiigi äärde

2010-07-19T11:59:00.003+03:00

nägin just Schnelli hotelli parklas punast Ameerika päritolu autot, mille peale oli selges poola keeles kirjutatud PROOVISÕIT. ukse peal oli yhe Gdanski automyyja aadress. pikk proovisõit.

pööripäevauni

2010-06-21T09:23:00.003+03:00

tänase suure usupyha eel nägin religioosset und, millest mäletan seda, et ehitati katedraali, mille tellija või finantseerija oli EELK Pyha Päikese Kogudus. saarlased, mõtlesin. kuigi kirik ise oli Tallinnas.

aga miks saarlased? on ju ilmselge, et see kogudus oli Pyha kihelkonna kogudus. koguduse nimi ('Päikese') viitab Kristusele tema Sol Invictuse ('võitmatu päikese') aspektis, mis omakorda seostub Mithra ja teiste idamaiste päikesejumalatega, kelle kultus Roomas 3. aastasaja paiku peale Kristuse syndi populaarseks muutus.

tegelikult on Pyha kirik seotud pyha Jaakobiga. ja pyha päikese symbol kolmjalg ehk triskelion on maalitud hoopis Karja kiriku lakke, mis jääb Pyha kirikust põhja poole. kas unenägu oli selles mõttes ekslikuvõitu või hõbevalge, jäägu kunsti-, religiooni- ja muude ajaloolaste vaielda — ega mina väga hästi neid saarlaste kombeid ei tea, kuskandis nende kristlik päikesekultus tugevam on olnud.

tarbetu oleks lisada, et paljude meelest oleks sellise unenäo nägemine blasfeemia, seda mitme usutunnistuse seisukohalt. mis teha.

kyll aga tuleks igaks juhuks lisada, et ma kahtlustan kõiges Vjatšeslav Leedot — Vabaduse platsi aluse maa juba võttis endale (sh pyha Barbara kalmistu, kuhu palju katku surnud inimesi on maetud), nyyd ilmselt ehitab saarlaste kiriku kah kuhugi, kardetavasti tee peale risti jalgu.

ajaloolised tantsud (soome keeles)

2010-06-12T13:05:00.002+03:00

kes tahab vanade tantsude kohta midagi teada, võib lugeda ajalooliste tantsude wikit: http://tanssi.dy.fi/Etusivu. soome keeles.

kes on Kreeka kriisis syydi? mis saab edasi?

2010-06-11T17:24:00.003+03:00

mõni päev tagasi ajas mind marutõbiselt vahutama osava sõnaseadja Siim Nurkliku arvamuslugu Ekspressi veebilehel, mis paraku minu meelest ei hiilga maailma asjadest arusaamisega. õnneks on see tekitanud muudki sagimist — umbes nagu tuli sipelgapesas. näiteks Kristjan Lepik on inimese keeles ära seletanud selle, mis värk selle Kreeka kriisiga siis õieti on. ysna lihtne lugu. lugege, võite yht-teist kasulikku kõrva taha panna.

mis Nurkliku lugu veel kaude puudutab: sattusin mõtlema, et finantsturgude orjusest on praegu palju raskem vabaneda kui 1968. aastal. toona ei olnud olemas ei Moskva börsi, Shanghai börsi ega Ho Chi Minhi börsi Vietnamis. aatelised lääneriikide vasakpoolsed võisid arvata, et see kapitaliturgude mäng ongi ainult osa maailma nähtus ja sureb varsti välja. (eks USA börside kauplemismahud olid palju väiksemad ka. arvuteid ega internetti polnud, kogu lugu käis hulga aeglasemalt ja rahulikumalt.)

Eestis pole rahva seas yldiselt suuremat arusaamist sellest, kuidas finantsturud toimivad ja meie elu mõjutavad — noh, väga vähesed on hakanud saama väljamakseid oma pensionifondist ja ega pensioni saamine siis arusaamist tekita.

seevastu on 1968. aastal, veidi enne seda ja 1968. aasta vaimustuses kirjutatud vasakpoolsed kirjutised hakanud vähehaaval intellektuaalide seas levima. neid kirjutisi lugedes tuleks arvestada mõningate muutustega, mis maailmas vahepeal aset leidnud on.

näiteks tosin aastat korraldas Hiina Rahvavabariik kõige suurema varandusesiirde kogu maailma ajaloos — väga suur hulk lihtinimesi erastas oma linnakorteri ära. ja nyyd yritab seesama kommunistlik valitsus kinnisvarabuumi ohjeldada, et see ei lõpeks mulli järsu lõhkemisega nagu Ameerika Yhendriikides või Eestis. loodetavasti läheb see neil õnneks, muidu võib teab mis jama veel tulla.

alternatiivid finantsturgudest sõltuvale liberaalsele maailmakorrale on jäänud yha kaugemale: ei ole enam Nõukogude Liitu, kuhu vasakpoolne intellektuaal või siis prolegi võis tulla ideaale otsima. (neid tulijaid oli mitu põlvkonda, yhed jäid 1930ndate "suurtele puhastustele" jalgu.) ei ole ka enam sellist Hiina Rahvavabariiki ega Vietnami nagu paarkend aastat tagasi.

pakkuda on Põhja-Korea, kuhu elusalt on raske pääseda, ning mingisugust täiesti oma asja ajav Bhutan, kust on pärit rahvusliku koguõnnelikkuse mõiste. Venezuela ja Boliivia ajavad truilt vasakpoolset asja ja suudavad seda endale lubada, sest naftat ja gaasi jagub, mida maailmaturul myya ja mille eest dollareid teenida. (alati on võimalik otsida teistsugust elu mõnest rikkast naftariigist, kus on palju naftat ja vähe kohalikke. Saddam Husseini aegne Iraak ja Nõukogude Liit olid ka põhimõtteliselt sellised.) muid perifeerseid paiku on veel, aga yldiselt on Washingtoni konsensus teerullina yle maailma käinud.

te olete orjad!

2010-06-08T10:41:00.003+03:00

miks on tarvis Eestil liituda euroalaga? kui inimväärikust saab raha eest, siis tuleb kuskilt raha saada. Eestis praegu eriti palju raha maas ei vedele, sestap on targem toimetada kuskil, kus raha rohkem on. näiteks maailma suuruselt teises majandusruumis ehk euroalas.

teine võimalus on rahaorjusest loobuda.

lugesin Siim Nurkliku arvamust ja tekkisid mõned mõtted. jutu esimeses pooles räägib ta justkui majanduskriisist, aga mulle tundub see marutõbise vahutamisena, milles tulevad juhuslikus järjekorras ette finantskriisi aastail uudistest loetud märksõnad, mis esmapilgul võivad jutule usaldusväärsust juurde anda.

kellele seda vaba tahet vaja on?

kui inimestele liiga äkki anda võimalus oma vaba tahet kasutada, ei lõpe see hästi. liiga palju odavat Hiina talupoegade raha, mis Hiina, USA, ELi ja Rootsi pankade kaudu siia jõudis, tehti värskelt rahalises mõttes vaba tahte väljendamise võimaluse saanud rahvale kättesaadavaks. mõned arvasidki, et on parem ehitajaks minna kui keskkooli või ylikooli.

aga keski ajakirjandusväljaanne Ameerikast just arvas, et Eesti on suutnud kriisis kõige õigemini käituda. ja Soome uus kuningas Björn Wahlroos (sai troonile päras Ollila pinsileminekut) arvas just FTs, et praegune kriis on Euroopa heaoluyhiskonna mudeli kriis — enam rohkem ei saa riik vastutustundetult laenu võtta selleks, et vaeseid toetada ja pensione maksta.

Eesti pole riigina käitunud nii nagu yle oma võimete laenu võtnud kodanikud või ettevõtted, seda kõik tegelikult kiidavad. see lähtub eeldusest, et võlgu elamise vältimine oli pikas perspektiivis, nii 20 aasta peale, ilmselt tark valik. parem kannatada viis aastat tööpuudust kui mitukymmend aastat intresse. nii on võimalik järgmise põlvkonna elu teha kergemaks kui lätlastel või kreeklastel.

Eesti on siiski ysna rikas maa

yhtlasi tuletan meelde, et me elame ikkagi maailma rikkamas osas. suurem jagu maailma riike on ikkagi vaesemad kui Eesti. meil peavad väga vähesed naised ja lapsed igal hommikul mitu tundi kõndima, et oma jalgade ja käte jõuga tuua oma perele päeva veevaru — sellised on maailma kõige vaesemad inimesed. miljard inimest peaks neid kokku olema, kui õigesti mäletan. (ja vett on Eestis ka ysna palju. varsti võib seda konteineritega Indiasse eksportima hakata, neil jääb varsti ysna palju puudu.)

aga et Euroopa ja sealhulgas Eesti rahalise rikkuse poolest sama heale järjele jääks, pole minu meelest paremat lootust kui see, et Euroopasse tuleb tööd tegema Egiptuse ja rahvaarvult väiksemate araabia riikide noorem põlvkond, kellel kodus pole midagi teha. muidu saab nii Eestis kui ka mujal Euroopas lihtsalt tööjõud otsa ja see ilmajagu muutub muuseumiks, mis peab oma vanurite pensioniraha näiteks Hiinast kerjama. või siis näiteks naftariikidele tuumarelvi myyma.

retoorika yksi ei toida

aga ma eksin teemast kõrvale. tulen tagasi isand Nurkliku jutu juurde. retooriliselt muidugi on see suurepäraselt õmmeldud tykk. aga presidendi kõnesid, mida ta kritiseerib, olen ma pidanud ka sisult asjalikeks, sõnaosavad on need president Ilvese kõned samuti olnud.

ma kardan, et kirjutaja probleem on eelkõige keeleline. mulle ka Ansipi retoorika ei meeldi, sest Ansip on retoorika poolest vana kalanäoline kommunist. Ilvese oma aga meeldib, aga ma elan vist suuresti samasuguses ingliskeelses infoväljas kui Ilves. Nurklik aga paistab elavat Eestist rikkamate maade vasakpoolses infoväljas.

(muide, ka mainitud Björn Wahlroos oli teismelisena stalinist — ehk taistolainen —, osaledes Helsingis 1968. aasta ylestõusus. hiljem sai temast Soome rootsikeelse kaubanduskõrgkooli professor ja veel hiljem riigi mõjukaim finantsist.)

aga yksnes vasakpoolse retoorikaga ei saa praeguse majanduskeskkonna vastu, mis yle ilma kipub olema liberaalne — mõistagi mööndustega. kommunistlikud ja autokraatlikud režiimid tegutsevad rahvusvahelistel finantsturgudel nagu eraettevõtted. ja nende turgude armust elame ka meie, eluasemelaenu igakuised maksjad. õige pea võib ujuv intress tõusta lakke ja me oleme selle riski ise võtnud ning seda allkirjaga kinnitanud. lubadus on lubadus.

sellest on vähe, kui karjuda, et oled säärase ebaõiglase systeemi vastu. või — mis veel hullem — karjuda, et sa ei tahagi sellist systeemi mõista. "keegi ei räägi kriisi põhjustest," karjub isand Nurklik. räägivad kyll. maksab lugeda Economisti, mida isand Nurklik nii koledate sõnadega syydistab; maksab lugeda Financial Timesi; maksab lugeda IMFi ja Maailmapanga raporteid, mis PDFidena on võrgus vabalt kättesaadavad.

ori ostab väärikust raha eest

näen pisikest vastuolu isand Nurkliku kahes kurtmises:
- ta kurdab, et lihtinimesel raha pole: inimesed on tööta, st ei saa ettevõtja käest raha. ettevõtjate kohta ytleb ta ka mitmel kombel halvasti; talle ei meeldi millegipärast ettevõtluse õpetamine koolis — kas see on nyyd klassiviha või nooruslik sallimatus matemaatika ja arvutamise vastu?
- ta kurdab, et talle ei meeldi loosung, et Eesti peab muutuma kapitalile atraktiivsemaks. see loosung aga sisuliselt tähendab seda, et ettevõtja saaks jälle välismaalt raha, mida lihtinimesele maksta, et ta enam töötu poleks.

rahvas on vaene seepärast, et raha pole. inimlikku väärikust saab praeguses ilmakorras yldiselt raha eest, kui see kuidagi ära kaotatud on. tavaliselt mõikab. eks ma ise tundsin ennast too kuu aega, kui ma töötu olin, ka ysna kehvasti. aga oma edukal tööintervjuul kandsin pintsakut ja hõbeehteid, mis mu väärikust rõhutasid. pintsak oli sugulastelt saadud vana.

ega meil siin Eestis kohapeal raha praegu eriti palju pole — me pole enam pea 20 aastat naftat eksportiva riigi koosseisus. eraomandile aga pani põntsu viimane sõda ja seesama naftat eksportiv riik. seega tuleb kapitali importida, sest see annab väga paljudele inimestele nende inimväärikuse.

head haridust saab raha eest

kirjatyki teises pooles on tal muidugi õigus. haridusse tuleks panustada rohkem. aga mida muud panustada kui riigi maksutulu, mis võiks nyyd euroalasse pääseval Eesti riigil kasvada? kuigi seekord ehk tõesti õppejõudude palkadesse, mitte ilusatesse majadesse.

makse tuleb ilmselt tõsta, sest muidu on võimatu pensione maksta. praegugi on riik pensionidega miinuses. aga milliseid makse tuleks tõsta, nii et kõik see euroalalt siia tulev kapital kohe Bulgaariasse ei põgeneks, kus on juba soodsam maksukeskkond? (õnneks Bulgaarial ei ole veel eurot, vaid ainult euroga valuutakomitee systeemi kaudu seotud rahvusvaluuta — devalveerimis- ja revalveerimisrisk on neil siiski olemas.)

Eesti põhilised hädad ongi sellised, et meil ei ole väga tugevat eksportivat tööstust, mis hoiaks kaubanduse plussis (nagu Soomel) ega suurt siseturgu, kust riik saaks laenu võtta (nagu Jaapan). samuti pole Eesti nii suur nagu Poola, mis suudaks yleilmse kriisi tõmbetuultes enesesse sulguda, nii et sisenõudlus ja sisemaine tootmine yksteist leiavad.

kuidas orjusest vabaneda?

et mitte enam elada pankade armust, tuleks ilmselt raha- ja naftapõhisest majandusest väljuda ja oma toit ning energia suures osas ise toota. põhimõtteliselt mikrotasandil võimalik. ma yhte sellist tunnen, kes enam-vähem nendele tingimustele vastab. aga ega enamasti ei jätku inimestel ettevõtlikkust ega otsustavust loobuda kõikidest mõttetutest mugavustest.

lihtsam on vooluga kaasa minna, sõltudes oma krediitkaardist, Kaliningradist tuleva bensiini hinnast ja ettevõtjast, kes riskib oma varaga, et sulle palka maksta. kui aga ettevõtja halva õnne ja mõtlematuse tõttu oma vara kaotab, nii et enam palka maksta ei jaksa, oledki töötu ja õnnetu ja kaotad oma inimväärikuse.

aga kas inimväärikus peaks yldse sõltuma töökohast?

Peeter Jalakas: roheliste suur jõud vajab rõõmsat meelt

2010-05-27T11:08:00.001+03:00

Kortsleht saatis teate:

Peeter Jalakas: roheliste suur jõud vajab rõõmsat meelt

Rohelise erakonna suur jõud peitub selles, et erakonna eesmärke jagab suur hulk teisi organisatsioone Eestis, ütles Erakonna Eestimaa Rohelised eestkõneleja Peeter Jalakas intervjuus Kortslehele. Selle jõu kasutamiseks tuleb aga leida endas üles optimism ja rõõmus meel.

Taas on ilmunud väljaande Kortsleht uus number, mis on pühendatud Erakonna Eestimaa Rohelised üldkogule sel reedel ja laupäeval, 28.–29. mail Tallinna Tehnikaülikoolis. Kortsleht on kättesaadav veebis aadressil http://www.kortsleht.ee/kortsleht-mai-2010

Lisaks kirjutavad erakonna liikmed Airi Hallik-Konnula ja Terje Põvvat, et rohelisele erakonnale võiks tuua uue hingamise dialoog looduskaitset väärtustavate ühenduste ning paikkondlike ja kogukondlike kodanikeühendustega. Kuigi "poliitiliste roheliste" koostöö nendega on vahepeal soikunud, tuleks neid uuesti kaasata põhimõtteliste otsuste tegemisse. Lahendused ei peitu mitte tugeva liidri kultuses, vaid kaasamises.

Kuidas kaaperdati roheline erakond ja millised verdtarretavad ning ahhetamapanevad sündmused möödunud aasta novembrist saati erakonnas õieti toimunud on, annab põhjaliku ülevaate rohelise erakonna juhatuse liige Riho Raassild.

Lehest võib lugeda ka hulga erakondlaste koostöös kokku lepitud ettepanekuid Erakonna Eestimaa Rohelised programmi tulevasteks riigikogu valimisteks. Mõned nopped.

Rohelised pooldavad
* töötasu tulumaksuvaba osa suurendamist miinimumpalgani.
* väiketootjate toetamist põllumajanduses ning tootmis-, töötlemis- ja turustamisühistute rajamist, et muuta Eesti sõltumatumaks imporditavast toidust.
* kohalikke rahvahääletusi, mis kontrolliksid kohalike omavalitsuste tegevust ja võimaldaksid takistada elukeskkonda hävitavaid ettevõtmisi.
* igaühe võimalust suunata 1/20 oma tulumaksust ühe või kahe kohaliku kodanikuühenduse toetuseks.
* taimsete transrasvade ja asotoiduvärvide kasutamise piiramist toidus.

Lisaks soovivad rohelised lihtsustada erakondade loomise tingimusi ja alandada Riigikogu valimiskünnist, et riik enam suurerakondi ebaõiglaselt ei eelistaks.

Kortslehte teevad peamiselt rohelise erakonna liikmed ja toetajad, kuid selle eesmärk on jagada võimalikult mitmekesist infot rohelise mõtteviisi, kogukondlike algatuste ja keskkonnakaitse kohta nii oma portaalis www.kortsleht.ee kui ka paberil ning PDF-kujul ilmuvas väljaandes.
Head lugemist,
Kortslehe toimetus

kuidas panna inimesele nime

2010-05-05T15:18:00.001+03:00

Ilmeta Peep kirjutab põhjalikult ja mitmekylgselt Sirbis. hea lugu.

kuidas oma raha hoida?

2010-04-30T12:27:00.000+03:00

Tõnisel on paar head soovitust.

kas 16-aastasel võiks olla valimisõigus?

2010-04-21T09:16:00.006+03:00

veidi aja eest käisin siinsamas välja võimaluse, et äkki hakkaks Eesti avaliku sektori rahastatavat haridussysteemi vähehaaval kokku tõmbama ja selle raha eest maksaks inimestele õiglast ja korralikku pensioni — õppimisealisi jääb ju vähemaks ja pensionisoovijaid tekib juurde, trend on kindel.

muide, õiglane palk on Euroopa Nõukogu arvates umbes 7400 krooni, rääkis rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak avalik-õiguslikus televisioonis. (vist neto, arvestades maksusysteemide erinevustega Euroopa Nõukogu liikmesriikides.) õiglane pinss võiks ju ka sama palju olla.

kui aga 16-aastastele anda valimisõigus, hääletaksid nad ilmselt pigem rohkema ja parema tasuta hariduse poolt. Gerd Tarand korjab inimeste arvamusi, kas maksab 16-aastastele valimisõigust anda. ise vastasin "pigem jah" nii riigikogu, kohalike kui ka europarlamendi valimiste kohta — ilmselt oleks pikas perspektiivis hea, kui poliitikud peaksid rohkem noortele mõtlema. Hvostovi mõte anda laste valimisõiguse tarvitamine vanema(te)le oleks kah meede samas suunas, aga tekitaks ilmselt rohkem segadust ja kohtuvaidlusi.

see on praegu tegelikult kogu Euroopa kysimus. praegu muutub Euroopa järk-järgult yha muuseumisarnasemaks — siin maailmajaos käivad turistid mujalt maailmast, kellele teenindajad näitavad igasugu vanu ja ilusaid asju ja ehitisi. kohvikus saab kõhu täis syya, ja kindlasti astuge läbi meie poest, kust saate kaasa võtta mõne meene kodustele. mulle põhimõtteliselt kyll meeldib muuseumis elada, aga eksponaatide eest peab ka keegi hoolitsema, kui vanad enam ei jaksa. kogu aeg tolmu sisse hingata pole kuigi mõnus.

kui tekkis tahtmine kommenteerida, täida parem enne Gerdi kysitlus ära. sinu arvamus loeb — mõned sotsid hakkavad kysitluse tulemusi arvatavasti kasutama oma valimiskampaanias. ja mulle meeldiks, kui tiražeeritavate kysitlusetulemuste taga oleks võimalikult tasakaalustatud valim, mitte ainult noorte vasakpoolsete arvamus.

ja noh, Gerdist endast võib ka asja saada, tore poiss :)

Ilves! Ilves! Ilves!

2010-04-21T09:02:00.003+03:00

piiskop Põtra on kurb lugeda

2010-04-15T16:33:00.009+03:00

olen taas kord veidi pettunud. peapiiskop Andres Põder näitab ennast minu meelest võhiklikust kyljest. tundub, et ta ei ole lugenud ei Jean-Jacques Rousseaud, kes oma raamatus "Ühiskondlikust lepingust" tsiviilreligiooni mõiste kasutusele võttis, ega 1960ndatest saati tsiviilreligiooni teemal kirjutanud tegelasi.

mul on kuri kahtlus, et isand Põder ei saa aru, mida see tsiviilreligioon tähendas. äkist on Jean-Jacques Rousseau tema jaoks kah liiga uueaegne mõtleja, yks sellise postmodernse kõikelubatavuse ja tarbimisyhiskonna apologeete?

minu meelest võiks ilmaliku tsiviilreligiooni hulka kuuluda võrdse kohtlemise põhimõte, õiguskindlus ja see, et seaduste kehtimise peale võib loota. põhimõtteliselt need riigi alusväärtused, mis kodanikele yhised on. ingliskeelse Vikipeedia artikkel annab igatahes otsad kätte, kui keegi tahab asja kohta rohkem teada. yks säärase õhtumaise ilmaliku tsiviilreligiooni proovilepanek oli Dreyfusi protsess Prantsusmaal. (kui ma siin midagi väga segi ajan, siis palun parandage.)

umbes samal ajal kirjutas Émile Durkheim oma raamatu "Usuelu elementaarsed vormid" (Les formes élémentaires de la vie religieuse), mis on kah asjalik tykk lugemist. veidi varem oli Prantsusmaal kirik riigist lahutatud.

ja ennäe. Robert N. Bellah' kirjatykk "Civil Religion in America" on võrgust kättesaadav! võtke alla ja salvestage endale kuhugi ära. igaks juhuks. võtan ja loen kohe ise ka läbi.

luteri vaimulike kitsas silmaring on mulle varemgi pettumusi valmistanud. näiteks kipuvad nad usuvabaduse ja usuõpetuse teemal võrdlemisi kummalisi ja juriidiliselt kirjaoskamatuid sõnavõtte tegema. kuidagi krooniliselt. ometi peaks olema tegu kõrgesti haritud inimestega. võib-olla polegi nende riik siit ilmast.

aga just seepärast on selliste tegelastega raske leida yhist pinda, et avalikkuses väidelda — nende ettekujutus yhiskonnast ja käibivatest mõistetest ning aluspõhimõtetest on kuidagi teistsugune sellest, mida ma tänapäeva õhtumaades olen eeldama harjunud. ma ei mõista öelda, kas see kipub siis näiteks väga 19. sajandi ja Ida-Euroopa poole kaldu olema, kas endise monopolistliku asutuse ametimeestena ei suuda luteri vaimulikud näha muud kui oma kaotatud karja või on asi milleski muus. (mõtted kommentaaridesse teretulnud.)

mulle on ysna sympaatne Kaarel Tarandi sekularism (näiteks Andrus Kivirähu ja Jaak Urmeti sekularismi suhtun suuremate reservatsioonidega, sest neil on kombeks tarvitada hulga sallimatumaid argumente), aga ega ma Kaarel Tarandi täieliku ratsionalismi nõudmisega riigiasjades ka lõpuni nõus pole. väärtused on parasjagu kokkuleppelised ja seega suurel määral suvalised. nii et neid jäägitult mingist ratsionaalsest algest tuletada pole ka tingimata mõistlik.

Kaarel Tarandi argumendid siiski yldjoontes tunduvad haakuvat Eesti praeguse õiguskorraga, aga klerikaalidest Veiko Vihuri ja Andres Põdra vastused Kaarel Tarandile minu meelest mitte. kui mul oleks valida, kas see on tingitud siirast harimatusest või siis näitab kyynilist demagoogiat ja populismi, milles mängitakse lojaalsetele kiriku liikmetele, siis ma eelistaksin harimatust. aga mine isahane tea.

veidi halvem lugu oleks siis, kui peaksin möönma, et vormiliselt kehtib Eestis õhtumaine demokraatia, aga sisuliselt käivad paljud inimesed (mitte ainult luteri vaimulikud) seaduste ja riigi toimimise põhialustega ikka ringi nii, nagu nad elaksid Venemaal või Pakistanis või Tais.

kurb igatahes.

veidi seondumatult panen yhtlasi kirja yhe värske juhtumise.

eile kinkis yks sõber mulle raamatu "Bhagavad Gītā nii nagu see on", mille krišna misjonär talle tänava peal maha myys. selle järgi saab hästi sanskriti keelt õppida, ytles ta, sest iga värss on esitatud sanskritikeelselt nii devanaagaris kui ladina kirjas, lisaks on iga värsi juures sõnastik, kus tõlgitakse ära iga värsis tarvitatud sõna. mulle kinkis seepärast, et tal endal juba yks on varasemast ajast. "aga riigis, kus kõige levinum usk on luterlus, võin ma teha peaaegu mida tahes, et teisi uske toetada," kommenteeris. ja ega jupp sanskriti keelt mööda kylge maha ei jookse.

mis puutub meisse Poola riigijuhtide hukkumine?

2010-04-10T20:32:00.005+03:00

kõigiti ootuspäraselt on eestikeelse veebi anonyymsetes osades hakanud levima kommentaarid laadis: "kuidas puudutab meid Poola presidendi ja tema saatjaskonna hukkumine lennuõnnetuses?"

yritan vastata. ei taha pikemalt puudutada presidendi isikut — tema aetud poliitika kohta on räägitud niigi palju. piisab, kui märkida, et Toomas Hendrik Ilves tuletas meelde, et just Poola president oli esimene, kes helistas Ilvesele 2007. aasta aprillis, kui Tallinnas puhkesid massirahutused.

juhiksin lihtsalt tähelepanu, et lennukis oli ja hukkus kymme Poola kindralit. kaitseväe juhataja, maaväe ylem, mereväe ylem, õhuväe ylem, operatsioonivägede ylem, erivägede ylem, Varssavi garnisoniylem. yhe Ida-Euroopas asuva NATO riigi kaitseväe pea on maha raiutud. oleks see juhtunud sõja ajal, oleks vastasel väga hea meel. kui olete näinud filmi Tarantino "Inglourious Basterds", siis selle lõpus tehti Saksamaa juhtkonnaga umbes sama asi.

hukkunute hulgas oli Poola kaitseväe juhataja kindral Franciszek Gągor. tema teenis kolonelina ameeriklaste kõrval ka Iraagis — aastal 1991, operatsioonis Kõrbetorm. (sõda oli siis väikeriik Kuveidi suveräänsuse kaitseks peetud Lahesõda, mitte nyydne Iraagi sõda.) lisaks oli ta õppinud Roomas NATO kolledžis, kus alliansi kindraleid õpetatakse. ka Laaneots on selles koolis käinud. Gągoril oli sõjaliste teaduste doktori akadeemiline kraad.

aga kuidas puudutab see meid? Edward Lucas kirjutas mõni kuu tagasi Economistis, et NATO lõpuks teeb Balti riikide kaitse sõjalise kava. (selle kohta on liikunud ka igasugust häma, aga uut plaani koostatakse.) Lucas kirjutas veel, et mõned Lääne-Euroopa riigid olid plaani koostamise vastu olnud — siin ei pea ma silmas Suurbritanniat, eks —, aga USA ja Poola nõudmise peale läks asi töösse.

oluline on, et kava tulevat nyyd NATO sõjalise tiiva kaudu. NATO sõjalise poole tipus on USA kindralist (või admiralist) NATO vägede ylemjuhataja Euroopas ja sõjaline komitee, kus istuvad liikmesriikide kaitseväe juhatajad. yks neist — Eesti truu liitlase Poola esindaja — vahetub nyyd. kas Gągori asemele määratakse nyyd keegi, kes suudaks ameeriklastega sama koostööd teha? kas järgmisel korral võivad NATO-sisestes põhimõttelistes vaidlustes peale jääda Saksamaa ja Prantsusmaa hääled? mitmesaja inimaasta jagu kõrgema ohvitseri sõjalist kogemust ja teadmist on korraga läinud. ma ei tea, kui pikk on poolakate teine pink. loodan parimat.

arvestades, et Läti riigikaitse on olematu ja Leedu oma pole ka kiita, on see oluline kysimus. sõjalise konflikti puhul on meil loota ameeriklastele, kes mujalt Euroopast kohale tulevad, ja poolakatele. juhul kui suudame oma territooriumi kaitsta. usun, et hea tahtmise ja korraliku mobilisatsiooni toel suudame kyll. aga Lätit kaitsta kyll ei jõua.

ära usalda riiki

2010-04-08T17:26:00.002+03:00

kodanikud! ärge usaldage riiki! riik ei suuda teie eest hoolitseda! riigi makstud pensionist ära ei ela! kindlustage oma tagala, enne kui hilja!

ma ei tahaks ennast pidada neoliberaaliks, aga mõni ysna õudne mõttekäik paneb mind umbes sarnases suunas mõtlema: ära usalda riiki, hoolitse enda eest ise, kuidas suudad. kardetavasti ei suuda Eesti riik vanaks ja väetiks jäänud inimeste eest vääriliselt hoolitseda. nii et igayks võiks varakult valmis mõelda muud võimalused, kuidas omaenda heaolu eluõhtul tagada.

viimasel ajal on palju juttu olnud pensioniea tõstmisest. kardetavasti on see möödapääsmatu, kardetavasti tõstetakse pensioniiga veel. mis oleks alternatiivid?

diskleimer: siinse mõttekäigu juures pole ma teinud mingeid tõsiseltvõetavaid arvutusi. see on puhas mõtteeksperimentide ja heietuste jada, mis mõne võimalusega ysna teoreetilisel pinnal mängib. täiendused, täpsustused ja parandused on kommentaarides kõigiti teretulnud. mõistan, et kogu järgnev jutt on kaunikesti naiivne, aga ma täpselt ei tea, kus nõrgad kohad on. äkki aitate neid leida?

kas tahame kõrgemaid makse?

sotsiaalmaksu tõstmine (praegu 30%) oleks kah variant. selle vastu hakkaksid aga kohe kõik inimesed, kes kellelegi palka maksavad ja ehk veidikese mõtlemise peale suur osa neist, kes palka saavad.

aga makse niimoodi tõsta, et see kõiki töötavaid inimesi puudutaks, ei taha vist ykski valitsuserakond. ja pole teada, kas suurim opositsioonierakond tahab või saab ka seda teha, kui juhtumisi valitsusse pääseb.

juba praegustki seisu vaadates tuleks midagi teha, sest pensionideks teoreetiliselt ettenähtud osa maksudest ei kata praegustki vajadust. yletuleval aastal jääb viis miljardit puudu, arvab rahandusministeerium. tunamullu pääses yhe miljardiga. sotsiaalmaksu tõstmine oleks kõige sirgjoonelisem lahendus, aga võib-olla mitte kõige parem.

vastav lõik riigi eelarvestrateegiast, millele Kristjan Velbri lahkelt tähelepanu juhtis:

"Pensionikindlustuse väljamakseteks tehtav kulu sõltub sotsiaalmaksu laekumisest ning pensioniealiste arvust. Juba alates 2004. aastast ei ole tööealise elanikkonna tuludelt tasutav sotsiaalmaks katnud pensionideks vajaminevat kulu. Seetõttu on pensionikindlustuse väljamakseteks kasutatud ka muid riigieelarvelisi tulusid, välja arvatud 2007. aastal, kui sotsiaalmaksu laekumine ületas pensionideks vajamineva kulu. 2008. aastal muudeti pensionide indekseerimise korda, mistõttu on viimasel aastal pensionide kulu hüppeliselt suurenenud. Arvestades demograafilisi näitajaid on järgnevatel aastatel
oodata pensioniealiste arvu suurenemist ning sotsiaalmaksu osa vähenemist pensionikulude planeerimisel, mis tähendab, et suureneb surve täiendavale riigieelarvelisele rahastamisele pensionikindlustuse väljamakseteks (joonis 5). 2004. aastal oli pensionide kogukulu 8770 mln krooni.
Samal aastal kaeti sotsiaalmaksu laekumise puudujääk pensionide väljamaksmiseks muude riigieelarveliste vahendite arvelt summas 131 mln krooni. 2012. aastaks on prognoositud pensionide kogukuluks 19 637 mln krooni ning puudujäägiks 5 106 mln krooni."

ja seesama asi pildi kujul, kus tulpdiagramm teeb puudujäägi puust ja punaseks.

likvideerime riigikaitse ära?

nojah, viis miljardit. see on ikka rämedalt suur hunnik pappi. seda ei kujuta ette ka. juhul kui Eesti mullune sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 220 miljardit krooni — nagu rahandusministeerium arvas —, siis sellest oleks prognoositav 5,1 miljardit krooni 2,3 protsenti. riigikaitsele läheb umbes 1,8 protsenti SKPst, sealhulgas ajateenijate riided, toit ja kasarmute kyte. (ja igasugu muid pisikesi asju — ma arvan, et mullu lisaks näiteks laulupeo esinejate toitmine, sest toitlustas Naiskodukaitse. võib-olla eksin, aga igatahes aasta jooksul pakuvad laigulised ikka võrdlemisi paljudele kaitseliitlastele ja tsiviilinimestele sooja syya, mis makstakse kinni kaitsekulutustest.)

igatahes, kui kõik kaitsekulutused ära lõpetada, siis ei piisaks ka sellest pensionaugu täitmiseks. tuleks kuskilt veel midagi kokku hoida.

kas oleme nõus väiksema pensioniga?

teine viis oleks pensione vähendada. et kõik inimesed saaksid varem pensionile, saaks teha nii, et kõigile jätkub, aga paratamatult jääks supp lahjemaks. kui pensioneid veidi-veidi alandada, siis kataks selle puudujääva 5 miljardi kroonise augu ka ära. aga valitsev erakond seda ilmselt teha ei taha, sest sotsiaalminister räägib parema meelega sellest, kui palju pensione meil makstakse ja kuidas sellest hästi ära elab. kui ta peaks rääkima seda, et pensione tuleb paraku alandada, sest riigil pole raha neid maksta, mängiks ta ju ometi suurimale opositsioonierakonnale kätte parema võimaluse järgmine valitsus moodustada.

kas oleme nõus halvema arstiabi või haridusega?

alati saab vähendada muid kulusid — lasta pensionäridel näiteks oma tervishoiust suurem osa pensioni ja säästude või erakindlustuse arvel katta. maksame kyll pensioni, aga vähendame haigekassa pakutavate teenuste hulka.

kolmas samasugune suur ja lai rahapott meditsiini- ja pensioniraha anuma kõrval on see, millest makstakse palka õpetajatele ja peetakse ylal koole ning ylikoole. võib-olla läheb sinna liiga palju raha, äkki annaks sealt kärpida? kuivõrd vanu inimesi on edaspidi rohkem kui noori, siis äkki oleks mõistlik haridussysteem vähehaaval kokku pakkida ja haridusele tehtavaid kulutusi otsast systemaatiliselt kärpima hakata? võib-olla oleks mõistlik.

aga sellisel juhul oleks valitsusel hea välja töötada Eesti rahvastiku mitmekylgne väljasuremise ja Eesti riigi likvideerimise kava — see peaks algusest peale selge olema, kes jääb viimaseks ja kes siis peaks tule kustutama. tuleks määrata, kellele yle anda vara, mis jääb alles peale seda, kui likvideerimiseelset suurmyyki, millega viimased yles jäänud kohustused kaetakse. (kas Eesti Rahva Muuseumi kogu myya mõnele kollektsionäärist hiina miljardärile või kinkida soomlastele?)

kas tahame probleemi edasi lykata?

äkki oleks hea hoopis võtta laenu, et praeguseid valijaid mitte ärritada. selle orgi otsa on läinud Kreeka, kellele nyyd on laenu andmine riskantne. kas sina laenaksid iga päev 20 krooni naabrile, kui sa teaksid, et ta laenab maja pealt veel mitme inimese käest raha ja joob siis selle maha? noh, ma olen enam-vähem olnud sunnitud seda sotsiaalse sidususe nimel korra või paar sellist annetust tegema. aga igapäevaseks kohustuseks ma seda ei võtaks. rahvusvaheline rahaturg aga paraku lihtsalt viisakusest raha ei anna, seal on tarvis usutavaid lubadusi või siis tugevate sõprade käendust — Kreeka on pugenud Saksamaa selja taha, Saksamaa yritab talle langenud vastutust hajutada ja eks näis, mis edasi saab.

yhe täiesti inimliku vastuväitena pensioniea tõstmisele on öeldud, et vanadele inimestele keegi tööd anda ei taha. ja yldse on praegu suur tööpuudus. las inimesed lähevad rahus pensionile. aga kui tööpuudus jääks ka järgmisteks aastakymneteks sama kõrgeks kui praegu, siis oleks sotsiaalmaksu maksjaid ometigi veel vähem, kui praegu loota on. siis tuleks pensioniiga veelgi kiiremini tõsta. või makse tõsta. või riigieelarvet muude kohtade pealt veel rutem kärpida (vt ylal).

kuidas GMi töölised tootmisvahendid omandasid

kogu laiem lugu ja asi ongi selles, et ylehomsete probleemidega tuleb täna tegeleda. riigi huvides on see, et riik suudaks toimida ka 30 aasta pärast.

yks hoiatav ja kulunud näide: General Motors lubas *kõigile* oma töötajatele headel Teise ilmasõja järgsetel aegadel heldelt pensioni ja tasuta arstiabi elu lõpuni, ilma et oleks arvutanud, mida see pikema aja peale tähendab. see oli rasvane aeg, kui Euroopa ega Jaapani autotööstust polnud mõistetavatel põhjustel olemas, rääkimata sellest, et nad oleks tulnud Ameerika Yhendriikidesse autosid myyma nagu praegu. tulemus? neil aastail peab General Motors iga auto myygist saadud rahast võtma ~15 000 krooni selleks, et oma endiste töötajate eest hoolitseda. kõige rohkem autosid toodab maailmas Toyota,

ja General Motors läks pankrotti (selle taga oli ka teisi faktoreid, mõistagi). nyyd kuulub United Auto Workersi ametiyhingule umbes viiendik General Motorsi aktsiatest (nad on ka Chrysleri enamusosanikud). ylejäänud GMi praegused omanikud on need õnnetud naabrid, kes GMile laenu andsid ja tagasimaksmise tähtaega aina pikendasid, ning USA riik, kes kah võrdlemisi kopsakaid laenusid andis, et General Motors kohe otsi ei annaks ja et tema söögikõlblikke jäänuseid kohe laiali ei tassitaks.

muu hulgas tähendab see praegu seda, et ametiyhingu pealikud saavad ja peavadki vastutustundlike omanikena sõna sekka ytlema, kas ja kuidas ametiyhingute liikmetele neid eluaegseid hyvesid tagada. osa rahvast jääb mõistagi lubatud hyvedest ilma või peab leppima vähemaga. neil on täielik õigus ennast petetuna tunda, aga surnud hobust nad vankrit vedama õpetada nad vast ikka ei suuda. kivist võib-olla on võimalik vett välja pigistada, aga sellel kaalutlusel kaevu kivikuhjaga asendada poleks ka vist mõistlik.

ära usalda riiki

jõuan tagasi algse mõtteni: ei maksa uskuda, et riik sind vanaduspõlves toidab ja katab. kes seda usub, see saab tõenäoliselt petta.

yhest kyljest on riigiga asi keerulisem kui General Motorsi taolise äriyhinguga, sest riiki juhivad juba praegu tulevaste pensionisaajate esindajad, kelle harjumuste hulgas ei pruugi olla ametiyhingute juhtide emalikku hoolitsust ega seltsimehelikku solidaarsust oma kaastöötajate suhtes. ega ka samasugust korporatiivset kohusetunnet — neid ju valitakse ametisse võrdlemisi lyhikeseks ajaks, reeglina vähem kui viieks aastaks. nad on harjunud, et raskemaid otsuseid võib edasi lykata.

teiseks pole Eesti riik nii tugev ega rikas, et oma kodanikke toita ja katta. Nõukogude Liit eksportis naftat ja jagas sellest teenitud tulu reaalsotsialismi korras ka kodanike hyvanguks, sest Nõukogude Liidu eksisteerimise viimase 45 aasta jooksul nad yhtegi liiga suurt ega kulukat sõda NL ette ei võtnud. rikkust jäi riigi põhitegevuse ehk kogu maailma punaseks värvimise kõrvalt parasjagu yle, et rahvast toita ja katta.

vahetaks riiki?

Eestil naftat pole. naftarikas Venemaa enam oma kodanikke NLi kombel ei toida ega kata. osa Venemaa nafta pealt teenitud rahast pääseb nyyd välismaale (ilus näide on Chelsea jalgpalliklubi, mille Tšukotka naftaärimehest kuberner endale ostis), mis Nõukogude ajal oli välistatud.

seega võiks kaaluda mõnda muud riiki. Pärsia lahe äärsetes naftakuningriikides läheb konkurents riigi abi pärast isegi kohalike vahel pidevalt yha teravamaks, sest kohalikke on yha rohkem. välismaalasi riigiabi peale ei võeta, vaid tööd tegema. maksude koha pealt peaksid sealtkandi maad võrdlemisi soodsad olema. ilm on ka soe. noorele haritud inimesele tööpaigaks võiks sobida.

aga kui riigi sotsiaalabisse kohe yldse usku ei ole (see usk oleks Eesti oludes võrdlemisi naiivne, arvan ma), siis tuleks juba aegsasti raha või muud vara kõrvale panna, et sellest vanaduses elada.

ehitaks sambaid?

selleks on välja mõeldud näiteks teine ja kolmas pensionisammas — kellel neid veel ei ole, võiks rääkida inimestega, kes neid myyvad. nad räägivad sellistest rahakogumisvõimalustest võrdlemisi meelsasti, sest nad tahavad, et neid ostetaks. räägivad ja vastavad kysimustele täiesti tasuta, vähemalt poole tunni jooksul.

samas ei maksa neid eriti uskuda, aga yks hea nipp on nad yksteise vastu yles ässitada. korjad yhe käest materjalidesse kirjalikult yles märgitud lubadusi, lähed nendega tema konkurendi juurde ja yritad teada saada.

aga kui sammas laguneb?

systeemse riski vastu — näiteks Eesti riigi ja praeguse finantssysteemi hävingu vastu — selline konventsionaalne lähenemine muidugi ei aita. kui pole usku, et rahvusvaheline finantsturg suudaks vara hoida ja kasvatada, siis tuleb muidugi midagi muud välja mõelda.

minu vanavanaisa, kes Viimsist Tallinna agulitesse laternaid syytama ja veovoorimeheks tuli, kogus kuldraha. raha panka ei pannud, sest panku ei usaldanud kogus ja kogus, kuni oli nii vana, et ei jaksanud oma lihtsaid töid enam teha. eesmärk oli ehitada Kalamajja või kuhugi mujale nyydseks miljööväärtuslikku asumisse maja, mida välja yyrida, et siis sellest rahast elada. see näib olnuvat Tallinna ja Tartu agulites 20. aastasaja esimesel poolel tavaline äriplaan — suur osa praeguseid maju on ehitatud väljayyrimiseks. kui maja ehitamiseks vajalik raha oli koos, viis kulla panka ja lasi Eesti kroonideks vahetada, et saaks oma äriplaani teoks tegema hakata.
paraku oli aasta siis 1940 ja Nõukogude võim natsionaliseeris panga. koos rahaga, mis mu vanaisa kulla kujul oli kogunud. ja Saksa okupatsiooni ajal kaebasid naabritest kollaborandid minu vanaisa peale, et ta oli venesõbralik olnud (noh, rääkis oma lastele seda juttu, et vene keelt maksab ikka pigem õppida kui õppimata jätta ja muid selliseid mõistlikke truisme) ja siis sakslased lasid ta maha. isegi surnukeha ei oleks tagasi saanud, kui tante Ärna ei oleks hospidalis töötanud ja seda kuidagi salaja korraldanud.

igatahes suutis minu vanavanaisa pidada ylejäägiga pere-eelarvet ja raha kõrvale panna. kuigi kuulus töölisklassi. ses mõttes positiivne eeskuju.

peale alati ähvardava halva õnne — mis selles loos on ysna ilmne —, on sellisel lähenemisel mitu nõrkust.

aga kui kulla hind kukub?

esiteks on kulla hind praegu ysna kõrge — võib kolinal tagasi alla tulla, langeda kolmandikule sellest, mis praegu on. kulla hind on viimase paari aasta jooksul niimoodi kõikunud. 30 aasta lõikes ei pruugi muidugi vahet olla, sest inflatsiooni vastu kipub kuld olema kindel investeering. (juhul kui inflatsiooni antakse.)

kuldmynte oli saja aasta eest käibel palju rohkem kui praegu, näiteks tsaariaegseid kymnerublaseid. praegu tuleb kuldmynte ja kullakange Tammingu ja Atoneni käest osta, nii et iga tehing on kardetavasti kallim kui enne sõda. fyysilise kulla myyk võib tylikaks osutuda. lisaks tuleb seda kuskil turvalises kohas hoiustada.

(äkki pandimajadest saab kuldehteid kilohinda arvestades odavamalt? samas mina ei riski nii kahtlaseid asju uurimagi hakata. kullal on mõni hea omadus riskide maandamise seisukohast. aga kas selleks, et vältida praegu võrdlemisi väikest riski — sedasama finantssysteemi kokkukukkumist —, tuleks võtta riske, mis seavad elu ja tervise ohtu? mmm... pigem mitte.)

yks võimalus veel on hankida endale merekonteiner (TEU), matta see kõrvalisse kohta maha, nii et sinna luugi kaudu sisse saab, ja sinna koguda mitmekymneaastase säilivusajaga konserve. ja ilmakindlaid ning vastupidavaid riideid. pluss muud pudi-padi, mida igapäevases elus tarvis võib minna. tyytu ja tylikas, aga kui Eestist peaks yle käima Teise maailmasõja taoline pikk rindesõda, siis võib kasulikuks osutuda. olgu siis rajajale endale või kellelegi teisele. senikaua — või juhul, kui sõda juhtumisi ei tule — võib asja käsitada fyysiliselt aktiivse hobina, mis hoiab ja edendab tervist ning seeläbi parandab elukvaliteeti.

kuidas USA sõdurid tsiviliste tapsid

2010-04-06T12:01:00.003+03:00

vaatasin läbi WikiLeaks.org-i levitatava video sellest, kuidas USA väed 2007. aasta 12. heinakuu päeval Uus-Bagdadi linnajaos Bagdadi idaosas hulga rahvast maha tapsid. lugesin Times Online'i lugu kõrvale (sisaldab olulist taustainfot, mida videos endas ei pruugi ilmne olla). settis kokku umbes selline pilt:

amid patrullivad Bagdadi tänavatel Bradley soomukitega (see on palju hapram loom kui tank). satuvad kohalike sisside varitsusse, kus nende pihta tulistatakse automaatidest (ilmselt AK-47) ja tankitõrjegranaadiheitjast (ilmselt RPG-7).

amid kutsuvad helikopteri appi, kes varitsejad maha võtaks. helikopter tuleb.

helikopteri pealt näevad võitlejad tsiviilriietes inimesi, kellel miski asi rihmaga yle õla. arvavad, et AK-47 automaadid. tegelikult on fotokott koos fotoaparaadiga, tegu on Reutersi fotograafiga.

laiguliste hulgas levib info, et on nähtud 5–6 sissi AK-47 automaatidega. helikopter saab loa avada tuli. helikopteri 30 mm automaatkahuri mees ei saa korralikku laskesektorit, sest arvatavad sihtmärgid on maja taga varjus.

fotograaf võtab põlvele ja sihib objektiiviga maja nurga tagant välja. võitleja helikopteris arvab, et fotoaparaat on tegelikult RPG-7 granaadiheitja, nii pikk ja lai objektiiv on. (granaadiheitjat oleks helikopteri peal ka põhjust karta.)

ja siis läheb verepulmaks. Reutersi fotograaf ja tema autojuht ning mitu muud inimeste niidetakse helikopteri pealt 30 mm automaatkahuriga maha.

veidi hiljem tuleb mikrobuss, sealt tuleb välja kaks meest, kes kahevahel võtavad yhe veel elusa keha tänavalt, et see mikrobussi varjule viia. helikopter avab tule mikrobussi pihta.

hirmul on suured silmad.

ja põhimõtteliselt võiks täiesti uskuda, et võitleja, kes päästikule vajutas, käitus truilt oma käskude järgi. kontakt oli olnud (varitsus, mida video enda peal ei näe), helikopteri ylesanne oli ilmselt sissid hävitada. sissid ilmselt vormi ega eraldusmärke ei kandnud, vaid olid tsiviilisikutest eristamatud. veendumus, et ta tulistab vastase võitlejate pihta, kostab helikopteris olnud meeste jutust kyll selgelt välja.

jama igatahes.

siiski jääb mulle arusaamatuks, miks oli tingimata vaja see mikrobuss sodiks lasta. sellele ei suuda ma põhjendust leida. aga ma pole ka vastavaid käske näinud-kuulnud.

oleks on paha poiss. aga: kui fotograaf oleks kandnud sinist kuulivesti kirjaga PRESS, siis oleks seda _võib-olla_ näha olnud. aga fotograaf oli koos autojuhiga läinud majast välja tegema lugu tõstesportlastest. kuuldes lugu sõjaväe tehtud haarangust, läksid seda vaatama. kui mikrobussil oleks olnud kiri agentuuri nimega, oleks seda vahest ka näha olnud.

Reutersi peatoimetaja David Schlesinger ytles kah, et see video näitlikustab fotoreporteri töö ohtusid sõjas.

Thor vs Kristus

2010-02-19T15:59:00.001+02:00

Kuigi arhailistes mütoloogiates tuntakse rahvaste ja hõimude jumalaid, keda kummardab mõni üksik rahvas ja kelle ülesandeks on oma hõimu või rahvast kaitsta, on polüteistlikud mütoloogiad võrdlemisi kergesti üksteiseks tõlgitavad. Seda näitab interpretatio Romana või interpretatio Graeca nime all tuntud võtte levik antiik- ja keskaegses kirjavaras – tihtipeale samastatakse Rooma impeeriumist välja jäänud paganlike rahvaste jumalaid kreeka-rooma panteonist tuttavate jumalatega. Nii räägib hulk Põhja- ja Ida-Euroopa misjonäre Jupiterist, keda austati tammede all, pidades silmas germaanlaste piksejumalat Donarit või Thori, või ka Mercuriusega: “Jumalaist austavad nad enim Mercuriust, kellele on lubatud kindlail päevil tuua isegi inimohvreid. Herculest ja Marsi lepitavad nad lubatud loomohvritega,” kirjutab Tacitus (2007: 8).

Thorist oli saanud Põhja-Euroopas Kristuse põhivaenlane – teda kummardasid innukalt 11. aastasaja alguses isegi Dublinit valitsenud viikingid, kirjutab H. R. Ellis Davidson. Kristuse ja Thori kujutletavatest kahevõitlustest on võrdlemisi täpseid kirjeldusi. Norras kirjeldatakse Thori vedamas köit tule kohal kuningas Olav Tryggvasoniga, kes oma mõõgaga kuningriigis ristiusu kehtestas. Islandil ütles üks vanade jumalate innukast kummardajast naine ristiusu misjonäridele, et Thor oli Kristusele esitanud väljakutse kohtuda kahevõitluses mees mehe vastu. (Davidson 1990: 73.)

Thor on islandi müütides põhiline sõja- ja löömamees. Tema näitab “Vanema Edda” laulus “Loki riiukõned” (Vanem Edda 1970) koha kätte Lokile, kes jumalate peolauas teisi solvab. Samuti virutab Thor oma vasaraga hiiglastele jöötunitele – “võõra” vastu on Asgardri jumalatel välja pakkuda põhiliselt Thori vasar Mjöllnir. Seega on kõigiti mõistetav, et just Thor peaks järjekordse võõra jumalaga mõõtu võtma.

Davidson, H. R. Ellis. 1990 (1964). Gods and Myths of Northern Europe. London: Penguin Books.

Tacitus, Publius Cornelius. 2007 (98).Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristi Viiding. Tallinn: SA Kultuurileht.

Vanem Edda. 1970. Tõlkinud Rein Sepp. Tallinn: Eesti Raamat.

enne läheb kaamel läbi nõelasilma

2010-02-02T17:08:00.000+02:00

nyyd kui Nõelasilm on Tallinnas taas avatud, võiks loomaaia ja kunstimuuseumi koostöös hakata Niguliste kirikus rikaste inimeste matuseteenistusi pidama. matuserongkäik läheks, kaamel kõige ees, kõigepealt läbi Nõelasilma.

Uluots orjade õigustest Muinas-Eestis

2010-01-31T15:07:00.001+02:00

Oleks ma Muinas-Eesti orjapidaja, ma palkaks endale Jüri Uluotsa advokaadiks, kui tuleks ette protsess orjade õiguste yle. Uluots suudaks suurepäraselt vaielda, et orjusse langemine ähvardab ainult neid, kes pole varalisi ega sõjalisi riske korralikult maandanud
ja et orjadele on tagatud vabadega võrdsed elutingimused.

(Tahad rohkem teada? loe "Eesti õiguse ajalugu", suurepärane raamat.)

fiunt Osiliani Waldienses filii obedientie

2009-12-22T21:37:00.001+02:00

Dantur pueri nobilium, quorum primum venerabilis Rigensis episcopus cum gaudio et devotione magna catechizatum sacro baptismatis fonte* rigavit; alii presbyteri alios rigaverunt, qui et in urbem cum gaudio ducuntur, ut Christum predicent, ut Tharaphitam, qui deus fuit Osilianorum, eiciant, qui per medium castrum fontem consecrantes et dolium replentes primo seniores et meliores cathechizatos, deinde viros alios et mulieres baptizant et pueros. Et fit pressura maxima virorum et mulierum ac parvulorum* clamantium: 'Festina me baptizare'*, a mane usque ad vesperam, ut eciam ipsi presbyteri, qui modo quinque, modo sex extiterant, pre labore baptizandi deficerent.

* sacro baptismatis fonte < martüroloogium (1. X)
* virorum et mulierum ac parvulorum < Liber Numeri XXXI, 9; Jeremias XLIII, 6
* 'Festina me baptizare' < breviaar

Antakse üle suursuguste pojad; kellest esimese, kui temale oli õpetatud usutõdesid, kastis auväärne Riia piiskop rõõmu ja suure hardusega püha ristimise lättest; teised preestrid kastsid teisi, ka viiakse nad rõõmuga linna, et nad Kristust kuulutaksid, et nad Tharaphita, kes oli saarlaste jumal, välja viskaksid, pühitsedes allika keset linnust ja täites vaadi, ristivad nad esiteks ristiusus õpetust saanud vanemad ja paremad, seejärel teisi mehi ja naisi ning lapsi. Ja tekib väga suur meeste, naiste ja laste tunglemine, kes karjuvad "Tõtta mind ristima", hommikust õhtuni, nii et ka preestrid ise, keda oli kord viis, kord kuus, ristimistööst väsivad.

HCL XXX 6, lk 270-271

magnus deus Osiliensis, qui Tharapita vocatur

2009-12-22T21:16:00.000+02:00

I

Quo audito sacerdotes modicum subridentes et excusso pulvere pedum in eos* ad alias villas festinantes in confinio Vironie tres villas baptizaverunt, ubi erat mons et silva pulcherrima, in qua dicebant indigene magnum deum Osiliensium natum, qui Tharapita vocatur, et de illo loco in Osiliam volasse. Et ibat alter sacerdos succidens imagines et similitudines* deorum ibi factas, et mirabantur illi, quod sanguis non efflueret, et magis sacerdotum sermonibus credebant.

* excusso pulvere pedum in eos < Actus Apostolorum XIII, 51; Evangelium secundum Matthaeum X, 14.

* imagines et similitudines < Liber Genesis I, 26

Seda kuulnud, preestrid veidi muiates ja puistates jalgade tolmu nende peale, tõtates teistesse küladesse, ristisid Virumaal rajamail kolm küla, kus oli mägi ja väga ilus mets, kus kohalikud rääkisid olevat sündinud saarlaste suur jumal, keda kutsutakse Tharapita, ja sellelt kohalt lennanud Saaremaale. Ja teine preester läks, raiudes maha nende jumalate kujud ja näod, mis olid seal tehtud, ja need panid imeks, et verd välja ei voolanud, ja uskusid rohkem preestrite jutlusi.

HCL XXIV 5, lk 216-217

II

Postquam sexta dies illuxit, prima videlicet post festum purificationis, ne ipsa dies purificationis fieret non pura sanguine interfectorum, primo mane magis invaluit pugna, ut eciam ferro recurvo vel unco ferreo iam infringerent munitionem, detrahentes singillatim ligna queque maxima, per que munitio tenebratur, ut aliqua pars munitionis iam ad terram usque veniret. Gaudet exercitus christianorum, exclamant, Deum exorant. Clamant et illi, gaudentes in Tarapitha suo. Illi nemus, isti Iesum invocant, in cuius nomine ac laude fortifer ascendunt, ad summitatem valli perveniunt, fortissime et ab illis repelluntur.

Pärast seda kui on koitnud kuues päev, esimene nimelt pärast Maarja puhastamise püha*, et puhastamise päev ise ei muutuks ebapuhtaks tapetute vere läbi, ägenes varahommikul võitlus veelgi, nad lammutasid juba ka kõvera rauaga ehk raudkonksuga kindlustist, kiskudes sellest välja ükshaaval kõik kõige suuremad puud, mille varal kindlustis püsis, nii et mõningane osa kindlustisest tuli juba maani maha. Kristlaste vägi rõõmustab, nad karjuvad, paluvad jumalat. Karjuvad ka need, rõõmustades oma Tarapitha üle. Need hüüavad appi hiit, nood Jeesust, kelle nimel ja kiituseks nad ronivad vapralt üles, jõuavad valli harjani, aga lüüakse ka nende poolt väga vapralt tagasi.

* Maarja puhastamise püha = küünlapäev, 2. II 1227

HCL XXX 4, lk 268-269

III

His mysteriis in urbe Waldia celebratis venerunt nuncii, missi de cunctis urbibus et kiligundis Osilie, querentes pacem et baptismi petentes sacramentum. Gaudet exercitus obsidibusque receptis pax datur et Fraternitus amor*. Dicitur, et Suecos captivos restituant liberos. Obediunt, restituere promittunt, presbyteros secum ad castra sua ducunt, qui Christum predicent, qui Tharapitha cum ceteris paganorum diis eiciant, qui populum sacro baptismate tingant. Baptizant itaque sacerdotes in omnibus castris Osilie populum universum utriusque sexus cum leticia magna et pre gaudio lacrimantes, eo quod Domino tot milia genuerunt per lavacrum regenerationis* prolem spiritualem, Deo dilectam sponsam novam ex gentibus*.

Gentes fonte rigant, fletibus ora rigant*.

* Fraternitus amor < Epistola prima Petri I, 22; Epistola secunda Petri I, 7
* per lavacrum regenerationis < Epistola Pauli et Titum III, 5
* sponsam novam ex gentibus < breviaar
* fletibus ora rigant < Ovidius, Metamorphoses, XI, 419

HCL XXX 5, lk 270-273

IV

Sic, sic Riga semper rigat gentes!
Sic maris in medio nunc rigat Osiliam
Per lavacrum purgans vitium*, dans regna polorum
Altius irriguum donat et inferius*.

Hec dona Dei sunt gaudia nostra. Gloria Dei et domini nostri Iesu Christi et beate Marie Virginis servis suis Rigensibus in Osilia talia humiliter, obsides et tributa recipere, captivos omnes christiani nominis restituere, cum victoria redire! Quod reges hactenus non potuerunt, hec beata virgo per servos suos Rigenses breviter et leniter ad honorem sui nominis adimplevit. Quo completo, quo facto, populo videlicet cuncto baptizato, Tharaphita eiecto, Pharaone submerso*, captivis liberatis, redite cum gaudio Rigenses.

Vos semper sequitur victoria clara triumphi
Gloria sit Domino*, laus super astra Deo

* purgans vitium < missaal
* Altius irriguum donat et inferius < Liber Josue XV, 19
* Pharaone submerso < Liber Exodus XV, 4
* redite cum gaudio < Liber Machabaeorum secundus XV, 28
* Gloria sit Domino < breviaar (hümn "Aeterna coeli gloria")

Nii, nii Riia ikka kastab rahvaid!
Nõnda nüüd keset merd niisutab saarlaste maad
Pestes puhastab pahast, andes taevaseid riike
Niisutust kõrgemat saab, antakse madalat ka.

Need jumala annid on meie rõõm. Jumala ja meie issanda Jeesuse Kristuse ja õndsa neitsi Maarja au on nende Riia sulastele annetanud Saaremaal sellise rõõmu: võita mässajad, ristida vabatahtlikult ja alandlikult tulijad, võtta pantvange ja maksu, tagasi anda kõik kristlase nimega vangid, tulla võiduga tagasi! Mida kuningad polnud senini suutnud, selle viis õnnis neitsi kiirelt ning leebelt täide oma sulaste riialaste läbi oma nime auks. See on täide saadetud, see on tehtud, nimelt kogu rahvas ristitud, Tharaphita välja heidetud, vaarao uputatud, vangid vabastatud, pöörduge rõõmuga tagasi, riialased!

Kuulsuseküllane võidutriumf on teid alati saatmas,
Issandal' kiitus ja au, jumalal' tähtede peal.

HCL XXX 6, lk 272-273

Kõik raamatust:

Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn. 292 lk.

suur filosoof võtab sõda... ptyi, sõna

2009-12-17T16:19:00.002+02:00

teema "sõda on rahu" jätkuks. siia peaksin kirjutama midagi vabandavat ja põhjendavat, et miks ma õieti järgnevat mõttetera tiražeerin, aga ei tule midagi muud pähe peale kulunud mõtte, et kompromissitutel mõtteavaldustel on oma teatav absurdne võlu.

"Eurooplase jaoks polegi sõda muu kui suhtlemise täis erivorm.
Selline on meie ajalugu.
Me võime end igasugu indiaani ja budismiseepidaega pesta aga suhtluskultuuri aluseks on sõda.
Ka demokraatia aluseks on sõda niivõrd kui see on tänapäeval seotud nende juurtega, mis algavad Prantsuse revolutsioonist.
Kodanikearmee tavapärase korruptiivsetest tolkamitest palgaarmee või sõjaväekohuse asemel."

– Marek Strandberg, filosoof

Barack Obama: WAR IS PEACE

2009-12-16T21:48:00.002+02:00

Barack Obama: sõda on rahu

2009-12-11T22:05:00.011+02:00

lootsin, et tänaseks on juba kuskil interneti peal yleval mõni ilus plakat, kus on Barack Obama kõrvuti loosungiga SÕDA ON RAHU ehk inglitsi WAR IS PEACE. eile pidas ta ometi sel teemal surematu kõne, kui võttis vastu rahuNobelit. see ylalolev pole päris see, aga tubli saavutus seegi. ootasin midagi järgneva plakati vaimus. (kui kiri asendada, sobiks mulle kyll.)

päeva poliitika

2009-12-10T14:17:00.000+02:00

vahuveinisotsialistide ja kaberneesotsialistide vahelisele lauale asetati pidulikult lõhe.

portugali tantsu sõnad

2009-12-07T16:24:00.002+02:00

água léva o regadinho
água leva o regador
enquanto rega e não rega
vou falar ao meu amor

ó balancé balancé
balancé da neve cura
ó minha salva rainha
meu amor minha doçura

vamos dar meia volta
meia volta vamos dar
vamos dar outra meia
paço em frente e froca o par

água léva o regadinho
agua levo e vai regar
enquanto rega e não rega
ao meu amor vou falar

água léva o regadinho
vai regar o manjerico
enquanto rega e não rega vira-te p'ra mim ó chico

vt ka Telci tantsukogu

US Army vs Starfleet

2009-12-02T11:40:00.002+02:00

West Pointis õppivad USA maaväe kadetid oma paraadvormis, milles nad president Barack Obama kõnet kuulasid, näevad välja nagu Star Treki tegelased tähelaevastikust. kausaalne seos on ilmselt vastupidine, tõsi kyll – ei usu, et USA maavägi disainiks oma vorme ulmesarjade järgi.

Ich kann die Gestapo jedermann auf das beste empfehlen

2009-11-24T10:46:00.002+02:00

Sigmund Freud lastakse Austriast välja tingimusel, et kirjutab alla paberile, milles ta tunnistab, et Saksa riik ja gestapo on teda kohelnud hästi ja tal pole nende vastu mingeid pretensioone. Freud palub luba lisada omalt poolt veel ühe lause: “Ma tahaksin kogu südamest soovitada gestapot igaühele” (Ich kann die Gestapo jedermann auf das beste empfehlen).

(tsitaat pärit siit: Sigmund Freud. Inimhinge anatoomia. Tõlkinud Anne Lill, kommenteerinud Jüri Allik. Ilmamaa, Tartu 1998. Lisa A.)

raju galerii teemal "lapsed ja relvad"

2009-11-11T10:22:00.003+02:00

kaitseväe peastaap tegi pilte Paides jõustruktuuride korraldatud isadepäevayritusel. minu lemmikpilt on see: kolm lasteaialast, igayhel pystol käes.

tuletab meelde filmi "Shoot 'Em Up", kus peategelane annab sylelapsele pystoli kasutamise ohutustehnika instruktaaži. samas filmis näidatakse vähemalt korra relva puhastamist ja vähemalt korra mainitakse, et seda väidetavalt tehti kaadrist väljas. muudes laskmisega seotud filmides pööratakse tavaliselt relvade puhastamisele hämmastavalt vähe tähelepanu.

Edward Lucas ELi presidendiks!

2009-11-06T14:06:00.002+02:00

oli tore lugeda, kuidas Läti peaminister Valdis Dombrovskis tsiteeris oma kõnes, millega riigieelarvet parlamendile esitas, meie kõigi sõpra Edward Lucast.

ma usun, et kui Edward Lucas kandideeriks ELi presidendiks, võiks ta saada nii Eesti kui ka Läti hääle.

mõistatage see ka ära

2009-09-04T18:05:00.001+03:00

mõistatanud noored korra jõuluõhtul mõistatusi. mõistatanud-mõistatanud, korraga aga hakanud korstnast koledat myrinat kostma. rahvas asja vaatama. ahjust vaatas vastu härja pea, ütles: "mõistatage see ka ära", ise yleni verine.

kalapüiuga äi pole mette miskit muret

2009-08-21T15:59:00.000+03:00

äga kalapüiuga äi pole mette miskit muret, vilisdad korra ja lestakala krüssib vastu vett ise randas kuivale.

eesti piraadi vastu on vaja vähemalt kaks tuumaallveelaeva

2009-08-19T16:15:00.002+03:00

selline kena mõtteavaldus pidada leiduma siin:

"Ну, теперь, наконец, всё понятно - эстонцы. Мне даже стыдно, что сам не догадался. С одной стороны, эстонец - природый пират, каждый второй рождается с одним глазом и с попугаем на плече. Там у них любой школьник может превратить скучный сухогруз в Летучего Голландца и перегнать невидимкой пару тысяч миль, посмеиваясь над спутниками и локаторами. С другой стороны - народ основательный, резких движений не любит - потому и выкупа не просили почти месяц. В пиратском деле главное - не торопиться. А у наших интуиция не подвела - правильно армаду послали: матёрого эстонца без двух атомных подводных лодок не возьмёшь."

nii korralikku irooniat Vene võimude ja Vene propaganda aadressil saab vist tõesti ainult vene keeles.

kaks miili

2009-08-18T21:34:00.002+03:00

kahe miili jooksu aeg oli paar sekundit alla 18 minuti. see tähendab, et tuleb joosta 2 minutit kiiremini või saada 2 aastat vanemaks.

lisaks aborigeenidele võiks postuleerida ka aborimeemide olemasolu. aborimeemi mõiste võib osutuda sama kasulikuks kui meemi mõiste geeni mõiste kõrval.

päeva pealkiri

2009-07-30T13:05:00.001+03:00

"Surmanuhtluse teostamise juhtriik Hiina asub vähendama hukatavate arvu"

mina ei pand, ausõna. aga lõbus on sellegipoolest. kantseliidi klassika.

keelepolitsei ja mõttepolitsei sõpruskohtumine

2009-07-29T21:05:00.001+03:00

mina loen: "Põhja prefektuuri konstaablid võtavad mõõtu keeleoskuses"

tegelt on kirjas: "Põhja prefektuuri konstaablid võtavad mõõtu kutseoskustes"

Leedu Islamivabariik

2009-07-16T15:20:00.003+03:00

kuumus ei jäta puutumata. loen Leedu uue tsensuuriseaduse ingliskeelset tõlget ja näen seal sõnu: "as prescribed by Information Society Development Committee under the Government of the Islamic Republic of Lithuania".

tegelikult on lihtsalt "Republic of Lithuania", aga seaduse mõttest ei jää selline lugemine kaugele. vägivalda, lõhkumist ja paljast ihu tohib näidata ainult öösel või internetiteenuse pakkuja ylesseatud filtri tagant.

samas lugesin yks hommik unise peaga A. Laikmaa tänavasildi Alavainu tänavaks.

kuidas teha odavalt reklaami ja levitada meeldivaid mõtteid

2009-07-14T15:08:00.002+03:00

"ma surun selle oma unenägude kaudu kogu maailma kollektiivsesse alateadvusse, siis hakkab see levima," ytles yks kolleeg.

ma kyll ei kuulnud, mille kohta see käis (jään huviga ootama), aga see on sama hea mõte nagu unenägudesse reklaami osta, ainult et ilmselt odavam.

päeva luuletus

2009-07-13T12:38:00.001+03:00

Christian Morgenstern
Wie sich das Galgenkind die Monatsnamen merkt

Jaguar
Zebra
Nerz
Mandril
Maikäfer
Ponny
Muli
Auerochs
Wespenbär
Locktauber
Robbenbär
Zehenbär

surm kantseliidile!

2009-07-10T16:24:00.001+03:00

laekus selline lause:

"Seoses asfalteerimistöödega Tõnismägi tänava ja Pärnu maantee ristmike vahelisel Kaarli puiestee ja Vabaduse väljaku kesklinna suunalisel lõigul ning Kaubamaja tänava ja Teatri väljak ristmike vahelisel Rävala puiestee Kentmanni tänava suunalisel lõigul alates 11. juuli tööpäeva algusest kuni 12. juuli tööpäeva lõpuni suunatakse ühistranspordiliinid ümbersõitudele alljärgnevalt:"

tegin sellest siukese:

"Kuna laupäeval ja pühapäeval asfalteeritakse Kaarli puiestee kesklinna poole suunduvat rida ja Vabaduse väljakut (Tõnismäe ristist Pärnu mnt ristini) ning Rävala puiestee välisministeeriumi hoone poole suunduvat rida, ei pääse neil sõitma ühissõidukid."

ja nyyd loodan, et tähendus väga ei muutunud. läbihammustamine võttis veidi aega.

surm kantseliidile!

ajalehtede online-sisu tasuliseks (aga odavaks). kuidas?

2009-06-12T08:00:00.001+03:00

sisu eest tasu nõudmisele lähenevad Financial Times ja WSJ veidi erineval kombel, aga mõte on neil enam-vähem sama:

- yks laseb registreerimata lugeda 3 lugu, rohkema lugemiseks peab registreerima. kui see "rohkem" yletab 10 artikli piiri, siis võta ja maksa.

- teine annab suuremat rahvahulka huvitava sisu tasuta ära, spetsiifilisema eest tahavad raha.

yks on kvantiteedi pealt, teine jagab sisu mitmesse eri kategooriasse (nagu EPLi ja ka Ekspressi piirang, et kogu sisu võrku yles ei panda; selle vahega, et kogu sisu on veebis kättesaadav).

- yks variant veel on arhiiv tasuliseks teha, ysna levinud.

huvitav, mis malle veel oleks võimalik välja mõelda?

Äripäeval on siiani osa paberlehes ilmuvat sisu tasuline. ma ei tea, kas kehtib veel SMS-päevapileti systeem (maksis kas 10 kr või 15 kr), mis tegelikult on mikromaksemehhanism. kas keegi on sealt kunagi päevapileti ostnud või on see funktsioon ja see sisu nii hästi ära peidetud, et lihtsalt tähele ei panda?
juhtkiri paistab olevat viimasel ajal tasulise materjali hulgast tasuta materjali hulka kolinud.

igatahes on kõige hullem variant see, et eestikeelne meedia tõmbab lähema kahe aasta jooksul ennast veel koomale, nii et n-ö pabermeediaettevõtted toodavadki sisu edaspidi vähem.

Memokraadi juures räägitakse jälle mikromaksetest, mida online-meediakanal oma sisu eest nõuda võiks.

massihävitusrelv yle miljoni inimese tapmiseks

2009-06-11T09:00:00.000+03:00

kampsunita teadlane Susanna kirjutas Skeptiku kommentaarides:

"miks te nii kurjad olete asjade peale millest te mõistusega aru ei saa? Kas mõistuse võidukäik paaril viimasel sajandil on teinud inimestele ja teistele kes meie planeedil elavad ja Maale endale head. Mõeldud on välja relvad, millga on 20 sajandil tapetud üle miljoni inimese nagu sina ja mina."

jäin mõtlema: yle miljoni inimese tapeti vist 20. sajandi lõpul Rwandas-Burundis, kyllap mõtleb teadlane seda konkreetset genotsiidi. aga kas sealses konfliktis põhiliselt tarvitatud matšeete on siis tõesti nii uue disainiga relv?

Seli padrunid ja yks vana laul

2009-06-10T11:25:00.003+03:00

"Kriminaalasi algatati minu teada põhjusel, et politseinikuna töötav tuttav küsis laenuks padruneid ning kuna mul olid need olemas, siis need talle ka andsin. Ma eeldasin, et politseinikuna ei saa töötada ilma relvaluba omamata ning ei osanud aimata, et ma ei või neid padruneid talle anda," annab Äripäev edasi Seli sõnu.

tuleb meelde yks vana laulujupp:

Mu kõigist kõige noorem poeg,
ta palub sõjasse.
Oh isa, isa, luba mind
sa vaenuväljale.
Ma poja palvet kuulasin
ja teda lubasin.
Seesama päev läks minuga
poeg vaenuväljale.
Ühes hirmasas suures lahingus
kus ma ta kaotasin.
Poeg roomas inglislaagrisse
tõi meile padruneid.
Transvaal, transvaal, mu kodumaa
sa põled tule sees.
Küll Jumal õiglust armastab
ja kurjust karistab.

liberaalide võit Eestis, kuid kaotus Euroopas

2009-06-07T00:15:00.002+03:00

Euroopa Parlamendis on liberaalide fraktsioon kahanemas rohelistega võrreldavaks pisiparteiks, hoolimata sellest, et Eestis võtsid liberaalid kahe erakonna peale kokku (Reformierakond ja Keskerakond) kolm kuuest kohast.

vaata ka BBC vahendatud yle-euroopalisi tulemusi. praegu on seis siuke: liberaalidel 10,4% häältest ja 57 kohta (mis on 12 võrra vähem kui eelmine kord); rohelistel 8,2% häältest ja 45 kohta, mis on 15 võrra rohkem kui eelmine kord.

ja Indrek Tarand sai Eestis muide ligi 200 häält vähem kui Keskerakond (mõlemad võtsid umbes veerandi kõigist häältest). kui palju hääli sai Indrek Tarand teistes Euroopa riikides, pole mulle teada. võite kommentaarides teada anda.

Rootsis said lävepakukysitluste järgi piraadid 7% häältest ja rohelised 11,5%.

Kristen Michal on mölakas

2009-06-05T15:05:00.002+03:00

mõte, et Reformierakonna peasekretär Kristen Michal on mölakas, tuli pähe äsja, kui kuulasin, kuidas Briti välisminister David Miliband kommenteeris töö- ja pensioniministri James Purnelli lahkumist kabinetist. Purnell nimelt läks valitsusest ära suure pauguga, ärgitades yhtlasi peaminister Gordon Browni ametist lahkuma. seda Timesi esikyljel, mitte erakonna telgitagustes.

aga Miliband kiitis BBC-le antud kommentaaris kõigepealt, et Purnell on tema hea sõber, et Purnelli töö ministrina oli väga hea, et Purnellil on asjalikke mõtteid riigi edendamiseks. seejärel ytles Miliband, et ta ei jaga Purnelli arvamust, et Brown peaks tagasi astuma.

mõistagi kuuluvad Michal ja endine rahandusminister Ivari Padar eri erakondadesse, mis tähendab, et nende omavahelised retoorilised suhted võivad olla veidi teravamad kui yhe erakonna omavaheliste liikmete vahel (isegi erakonnasisese kodusõja tingimustes, millega Briti tööerakonnas praegu ilmselgelt tegu on, seal käib ka usalduskriisiga seotud mäss valitsuses ning Brown yritab remondiga valitsust parandada), aga Kristel Michal on ennast ikkagi suurepärase mölakana näidanud.

dixi.

veel yks pandeemialaul

2009-06-05T07:49:00.002+03:00

WHO võib pandeemia peagi välja kuulutada, rääkisid uudised vähemalt yleeile. woohoo, võiks selle peale öelda. aga panen siia hoopis yhe laulu:

Olen päris nõdrameelne,
vaimust haige, vaevatud.
Käes vist päevad surmaeelsed,
vaid hauda pole kaevatud.
Unes olen ringi käinud,
linnugrippi põdenud.
Viirastusi, tonte näinud,
eluõudu tõdenud.

Refr.
Kel aru on normis, uni on hea,
kes malaariast lugu ei pea,
neid haarab kord pandeemia.
Pandeemia, pandeemia, pandeemia!

Kaks uduõrna kirjut lehma
mind rindadega riivavad.
Tunnen püssirohu lehka.
Mind raviarstid piiravad.
Mu määrdund särgi pikki käiseid
veel tõmmatakse koomale.
On hullumeel mu usk ja lootus,
mu musta elu päikene.

Refr.
Kel aru on normis, uni on hea,
kes malaariast lugu ei pea,
neid haarab kord pandeemia.
Pandeemia, pandeemia, pandeemia!

Bill on surnud

2009-06-04T17:34:00.002+03:00

"Kung Fu" peaosaline ja "Kill Billi" nimiosaline David Carradine on surnud. BBC uudis. oli lahe vana.

kivääri on tehty Jaappanissa

2009-06-02T09:48:00.003+03:00

seekord siiski ei kirjuta kuulipildurikursusest ega metsakustutamisest, mida Kaitseliit nädalavahetusel mulle pakkus, vaid panen ka siia yhe viite Arisaka vintpyssile (有坂銃) soldatilaulus, mille äsja avastasin. nende vintpyssidega sõditi ka meie Vabadussõda. sõnad tegi raumalasest armastatud kirjamees Hj. Nortamo, kes on muide teinud ka "Truudusetu Julia" ja "Kas on meeles veel, kui laevalael" sõnad. niisiis, "Sõdurilaulu" teine salm:

Kivääri on tehty Jaappanissa,
Terävä on miekka mulla.
Ei ole hyvä punaryssän
Minua vastaan tulla.
Heijuma veijuu, tiku taku teijuu,
kirlirkirlita pom, pom, pom.

ka ylejäänud laul on sama valge ja punastevastane (nojah, Soome kodusõda, eks, kus lisaks punavenelastele sõditi ka punaste soomlaste vastu ja hulk inimesi maha tapeti). viis, millel teda lauldakse, pärinevat Allan Palmgrenilt.

1. Älä sinä heilani siinä itke,

Älä sinä herran tähden.

Eihän nyt tässä hukassa olla

Vaikka mä sotaan lähden.

Heijuma veijuu, tiku taku teijuu,

kirlirkirlita pom, pom, pom.

2. Kivääri on tehty Jaappanissa,

Terävä on miekka mulla.

Ei ole hyvä punaryssän

Minua vastaan tulla.

Heijuma j. n. e.

3. Pommi se mulla on kupehella,

Vyössä on patruunoita.

Seljässä sotalaukku keikkuu,

Siinä on sapuskoita.

Heijuma j. n. e.

4. Ei, nämä pojat ei koskaan eksy,

Ryöstön tai murhan teille.

Lahtarinimen polsuilta saimme,

Vaikka se jäikin heille.

Heijuma j. n. e.

5. Retkemme kuljemme kunnialla,

Mannerheimi meitä johtaa.

Armahda, herra, punaryssää,

Kun se meidät kohtaa.

Heijuma j. n, e.

6. Rummut ne pärrää ja pyssyt paukkuu,

Kranaatit ne maata kyntää.

Polseviikien selkä se vilkkuu,

Kun nämä pojat ryntää.

Heijuma j. n. e.

7. Sinne me riemuiten riennämme,

Miss’ kanuunojen virsi se soipi.

Kuula jos sattuvi sydämeen,

Niin minkäs sille voipi.

Heijuma j. n. e.

Ellom: yks võlur nägi unes anemooni

2009-05-25T14:14:00.001+03:00

Yks võlur nägi unes anemooni
Kuid ta ei tundnud seda lille ära
Ta oli haige – uue haigushooni
Ta kandis meeles õie valget sära

Ja toibudes ta oli teises paigas
Ei olnud riiki saua ega trooni
Ta kohal kevadpäike puudevõrad taevas
Ta ymber kasvas miljon anemooni

loe rohkem Ellomi ja Lemmi luuletusi siit

leopard aias: tegelik ja yhtlasi metafoorne

2009-05-25T11:39:00.002+03:00

yks ytleb: oih. kirjutasin algul täitsa ilusat n-ö inimlikku huvi pakkuvat lugu täiesti mittemetafoorsest leopardist Pakistani peaministri aias. aga siis mõtsin kirjutada, et lisaks metsloomadele linnas on suht ligidal metsa taga ka Talibani sissid

teine mõistab kohe: leopardist sissid

esimene kurdab edasi: ja nii muutus leopard ka kohe metafooriks. säh sulle kõva uudist

teine hindab ohtu mõistlikult: ohtlik kurat, räägid räägid ja kohe metafoorub

esimene lisab: kui salakaval sellest leopardist

teine jätkab: petlik jah, näe tee mulle pai, olen ju vaid metafoor... ja siis krauh

esimene kiidab takka: ta on juba mitu päeva jahimehi eksitanud seal Pakistani peaministri palee ymber laiuvas looduspargis. et igapidi kaval teine

teine leiab lahenduse: njaa, aga kirjanikku selline elukas juba ei eksitaks. peaminister peaks õuelauliku saatma teda pyydma

esimene võtab kokku: kangelane leopardinahas

dialoog: peatiigri surm ja tema triibud

2009-05-18T11:36:00.001+03:00

yks annab teada: tamili peatiiger on surnud, ytlevad Sri Lanka kuulsusrikkad sõdalased

teine juhib tähelepanu rikkumisele: looduskaitsealuseid loomi kimbutavad

esimene nimetab veel kaks: ja tulistasid kiirabiautot. yldiselt on hea kysimus, kas yks rahvusvahelise õiguse rikkumine õigustab teist – punase risti all redutamine punase risti tulistamist. või äkki oli tõesti peatiiger sõrme lõiganud?

teine myhatab: mnjah

esimene vahetab teemat: huvitav, kust ja kuidas saaks seda ilusat tiigritriipu laigulist vormi, mida need tiigrid kannavad

teine aitab, kuidas oskab: aga uuri. neid peaks praegu hulgi yle jääma. väikesed augud ju ometi ei sega, need lisavad autentsust

esimene näeb pisikest probleemi: aga suured augud tuleb kinni õmmelda. yhel pool on väike, aga teisel pool suur auk

teine pakub lahenduse: seda muidugi. ehk saab kaks vormi, siis saab yht teisega lappida

kuradi lätlased (jälle)

2009-05-18T09:14:00.002+03:00

lätlased kirjutavad Leedu presidendi nime nii: Dalia Gribauskaite, kuigi leedu keeles on tema nimi Dalia Grybauskaitė. olen yks kord siukesse orki juba langenud, seekord lihtsalt panen tähele ja hoiatan teisi.

seagripivalve

2009-04-30T16:12:00.001+03:00

Egiptus: ainult surnud siga on hea siga!
Itaalia vasakäärmuslased: paavst on siga!
Iraan: grippi jäävad ainult uskmatud sead!
Iisrael: seagripp pole koššer, võtke Mehhiko gripp!
Venemaa: Ameerika sigu me maale ei lase!

liisusalm uuele ajale

2009-04-30T09:54:00.003+03:00

"yks väike valge tuvi
lendas yle Mehhiko
Mehhiko oli lukku pandud,
luku võti pooleks murtud,
mitu seppa seda
peavad parandama,
seda ytled sina,
vana tatinina"

Reuters: "Mexico orders economic shutdown; flu pandemic imminent"
ja Prantsuse tervishoiuminister tahab, et EList ei lendaks Mehhikosse enam ykski lennuk

luulekogu "Inglile" on poodides

2009-04-24T10:33:00.001+03:00

kõigepealt suur tänu kõigile, kes esitlusel käisid. tore oli.

vahepeal aga on raamat poodidesse jõudnud, minge ja ostke Apollost või Rahva Raamatust.

veli Aare Pilv kirjutas kena tyki juttu ka. tundub, et talle raamat meeldis:

Lugesin selle bussis sõites umbes kolmveerand tunniga kaks korda läbi, ja
see köitis mind, kujundid on mõjuvad ja jõulised, osad viited ja vihjed jäid
ilmselt arusaamatuks, sest ma ei tunne toda ugrimütoloogiat nii hästi, aga isegi
esmasel tasandil, ilma tagapõhju otsimata, puhtalt teksti enda maalitava pildina
on värgil tuum sees. Kuidagi ilmeka ja elusa mulje jättis see, mida nood
lühikesed tekstid kujutasid, kuigi sellelaadne müütilis-muinasjutuline luule
võiks ju kergesti folkloristlikuks iluluuleks jääda. Kohati tekkis tunne, et
tõesti nagu midagi “meenuks” mingist “kõukudelt päritud mälust“.
(loe kogu arvustust siit)

Kaarel Kressa kirjutas juba veidi varem Eesti Päevalehes (kogu pealkirja suhtes on õigus Aarel, mitte Kaarlil, tuleb kahjuks tõdeda).

laiali saadetud pressiteade esitluse kohta pandi yles ja vist lausa trykiti ära Tartu Postimehes.

dialoog: hirmul on suured silmad ja kõva zoom

2009-04-23T12:26:00.003+03:00

yks maandab kahtlasi tunge: kiusatus panna pealkiri "Thbilisi tänavatel lendas paar piiska verd"

teine kirjeldab vaimse tervise hoidmise nippi: niisugustel tavaliselt klikin, et veenduda, kas ikka tõepoolest sellist asja kirjutatakse või ma ainult kujutan endale ette

esimene kontreerib: ma tavaliselt jätan sellisel puhul teema kus seda ja teist

teine kiidab heaks: see on ilmselt õige käitumine

esimene määratleb erandeid: välja arvata tõesti jaburad teemad, nt karu osutumine ilveseks. oli siuke lugu: ilvesest libakaru ehmatas inimesi, kes helikopteriga hirmu eest ära viidi, pärast selgus, et kartsid ilvest

teine möönab: ilves on aukartustäratav küll, igatahes hirmsam kui jänes

esimene hirmutab: ära sa räägi midagi, talvel võib valge kasukaga jänest jääkaruks pidada, loomaaiast põgenenuks ilmselt. hirmul on suured silmad ja kõva zoom.

esimene räägib selgitava loo: oli kord yks lugu mehest, kes jalgrattaga metsa vahel oli. tuleb karu vastu, võtab ratta ära ja sõidab sellega minema. tsirkusest põgenenud karu, teadagi. ohtliku ja tõhusa väljaõppega

teine võtabki hirmuda: ei julge enam metsa minnagi. rattaga

luulekogu esitlus neljapäeval, 9. aprillil kell 19 Tartu kultuuritehases

2009-04-07T09:55:00.001+03:00

oled oodatud

Ott Heinapuu luulekogu
"Inglile" esitlusele

neljapäeval, 9. aprillil kell seitse õhtul (kl 19.00)
Tartusse Kultuuritehase baariruumi
vanasse pärmivabrikusse Pikk 58/60

prii pääs

kogu aitab rahvalauludega sisse laulda ansambel Sinimaniseele

Sellesse raamatusse raiutud värsid hulguvad põhjala ugrilisi radu, viivad üle mitme lõõmava mere põhjapõtrade kodutundrutesse ja kajavad vastu sügaval Sinu silmade põhjas. Need sõnad ei heida nahka nagu ussikuningas, vaid mäletavad hulgusena käidud radu, triivitud jõgesid ja tantsitud taevaid. Ridadest kokku saab lugu, mis kajab yle taevasmaa.

luuletusi saab lugeda ka siit.

väljakutse matemaatikutele: uus murdarv

2009-03-26T12:52:00.002+02:00

päeva murdarvu tiitli võidab ajakirjandik. paraku pole toimetusele teada arvu ligikaudnegi väärtus, nii et see kysimus jääb vabariigi eesrindlike matemaatikute lahendada.

päeva sõna: löökreporter

2009-03-13T15:00:00.003+02:00

löökreporter tähendab ilmselt sedasama kui pystolreporter, aga sõnana meeldib ta mulle rohkem. hagijas on vist natuke teine ajakirjanikutõug, aga mitte väga erinev.

kuidas Google tõlgib soome venekirveskultuuri

2009-03-11T15:19:00.001+02:00

vasarakirvesaika = vasarpurustaja kirves aeg

täna on elmari- ja peerukinnihoidmispäev

2009-03-04T11:36:00.003+02:00

yhest kyljest on täna luterlaste palvepäev, mida peetakse paastuaja teise nädala kolmapäeval. "Palvepäeval ei tohtinud peeretada, sest see on patt," olla öeldud Simuna kihelkonnas Virumaal. huvitav komme, iseenesest.

peale selle on täna Elmari nimepäev, mis langeb ilmselt kogemata kokku Vladimir Panovi nimelise syytalastepäevaga, kui peetakse tänumissa kõrgematele jõududele ausate inimeste säästmise eest kohtuveski kivide vahelt.

kui peaks juhtuma, et Elmar Sepa asi ka kohtusse ei jõua või mees kohtust puhta poisina välja tuleb, siis võib neljanda urbekuu päeva nimetada ymber kõigi ausate kohtu tagakiusamise all kannatanud märtrite lunastuspäevaks.

tavaliselt muidugi peerukinnihoidmispäev selle märtrite pyhaga kokku ei langeks, sest peerukinnihoidmispäev on liikuv pyha. samas võiks mõne uue liikuva pyha kah tekitada, sest neid liikumatuid saab jube palju.

iseasi, kuidas sellise tähendusega liikuvaid pyhi määrata. peerukinnihoidmispäev sõltub teatavasti kuust ja päikesest korraga: esimese noorkuu ajal pärast kevadist pööripäeva (vms, parandage, kui eksin) on munapyhad. vastlad, suvisted, ristipäevad, maahingamisepäev ja iseenesest samasse tsyklisse kuuluv peerukinnihoidmispäev omakorda arvestatakse just munapyhade järgi.

mis võiks olla uuemate liikuvate pyhade arvestamise alus?

gooti-rahvas, hakake gooti keelt rääkima!

2009-03-04T08:21:00.003+02:00

"kõik tr00gootimetallistid peaksid ubertr00suse saavutamiseks gooti keeles rääkima," kirjutas Erlessa.

õige.

alustuseks:

inglisviki ylevaade gooti keelest,
gooti Vikipeedia ylevaade gooti keelest, siin gooti tähestikus, siin aga ladina tähestikus,
gooti tähestik inglisviki järgi.

Tartu Ylikool valmistas korjanduse toel ninasarvikutopist

2009-02-28T13:56:00.002+02:00

"Tänu muuseumis korraldatud korjandusele ja toetustele musta-ninasarviku kaaviku valmistamiseks jõuti aruandeaastal töödelda ninasarviku nahk."

Tartu Ylikooli
õppe- ja teadustöö tugitegevuse
2000. aasta aruande
zooloogiamuuseumi lõigust

retsept majanduslanguse vastu

2009-02-27T17:10:00.004+02:00

"Me tusameele talve muutnud nüüd hiilgusrikkaks suveks Yorki päike," tuleb meelde kaksikrida Shakespeare'ilt. originaalis:

Now is the winter of our discontent
Made glorious summer by this sun of York;
And all the clouds that lour'd upon our house
In the deep bosom of the ocean buried.

The Locali uudis loetav siit.

kuidas Borges hiinlased loomi liigitama pani

2009-02-23T14:59:00.003+02:00

hea sõts viitas Jorge Luis Borgese hiina loomade taksonoomiat akadeemik Arvo Krikmanni raamatust "Sissevaateid folkloori lühivormidesse". riputasin siia varem yles hispaaniakeelse originaali ja yhe inglise tõlke.

Kriku tõlge eesti keelde:

1. näide esindab ulmet ja pärineb J. L. Borgesilt ― see on loomade liigitelu fiktiivses Vana-Hiina entsüklopeedias "Heasoovliku teadmuse taevalik (või: Hiina?) kaubaturg" ("Celestial Emporium of Benevolent Knowledge"). Loomad jagunevad siin niiviisi:

1) nood, kes kuuluvad keisrile;
2) balsameeritud loomad;
3) nood, keda dresseeritakse;
4) imikpõrsad;
5) näkineitsid;
6) ime- või olematud (fabulous) loomad;
7) eksinud koerad;
8) nood, kes on lülitatud sellesse klassifikatsiooni;
9) nood, kes võdisevad, nagu oleksid nad hullud;
10) loendamatud loomad;
11) nood, keda joonistatakse väga peene kaamelikarvadest pintsliga;
12) ülejäänud;
13) nood, kes on just lõhkunud lillevaasi;
14) nood, kes meenutavad eemalt kärbseid.

kõhutamata lõikab kõri

2009-02-13T09:50:00.000+02:00

Ollin enne härrä poissi,
kandsin härrä kannusida,
vanahärrä vammusida.
Sain sis sundija sulaseks.
Sundijal ollid suured ruunad,
suured ruunad, kõrged kõrvid -
need tahtsid suil sugida,
raudaharjala harida,
kuldakammila kasida.
Ei mina suutnud, ei mina jõudnud,
sain mina vaene mees valama:
jooksin vahel aida möödä,
möödä küläkoppelt möödä,
jooksin jaluli meresse,
põlvini kalakudesse.
Mis seal põlvi puutunessa?
Mõeku põlvi puutunessa.
Võtsin ma mõega meresta,
viisin mõega mõisaesse,
pannin mõega laua peala.
Tullid härrad vaatemaie,
isandad imeldemaie:
"Kust see mõeku siia saanud?"
Mina aga mõistsin, vasta kostsin,
teatasin targaste kõnelda:
"See mõeku meresta toudud.
Mereliiv on haljaks teinud,
merevesi puhastanud -
ihumata heedab hinga,
kõhutamata lõikab kõri."

Suure-Jaani. H II 26, 545 (7). 1891.
(Tedre antoloogia kaudu)

päeva jaburus

2009-02-12T10:10:00.001+02:00

soomustatud ratsaväelane pakub eskortteenust tykitööna.

jabur reklaamlause, täiesti kasutu. kui leiate rakenduse, tarvitage minugipoolest.

käänete tundmine -> läti keele oskus -> võim kogu maailma yle

2009-02-11T17:26:00.002+02:00

yks hirmub: appi, Google tõlgib läti keelest eesti keelde kah. ilmselt UM-protokolli kaudu

teine tunnustab: vinge

esimene imestab edasi: aga suutis db.lv peal paar täiesti usutavat lauset moodustada. see tekitab umbes sama suurt aukartust ja hirmu Google'i tehisintellekti ees nagu kunagine avastus, et ta eesti keeles käänata oskab. robotid tulevad ja võtavad varsti võimu, karjub minus pisike ludiit

teine kontreerib: seepeale võiks pisike oportunist märkida, et "I, for one, welcome our new Google overlords"

katoliku pyhapildid: paavst koaalaga

2009-02-11T17:04:00.004+02:00

Austraalia katoliikluses tundub olevat yks kanooniline pyhapildi syžee "Paavst koaalaga". umbes nagu "Pietà", kus Maarja hoiab kätel ristilt mahavõetud Kristust (minu lemmikvariant sellest on Draamateatris mängitud Kivastiku näidendi "Savonarola tuleriit" reklaamplakat, kus etenduses Savonarolat mänginud Mait Malmsten oli Maarja kätel, endal USA automaat M16 käes) või siis "Madonna lapsega".

kuivõrd ma pole kuigi hea ega põhjalik ikonograaf, piirdub minu kogu praegu veel yksnes kahe näitega:

paavst Johannes Paulus II koaalaga - tyyne ja väärikas, peaaegu nagu juba mainitud "Madonna lapsega", võrdle näiteks sellega
paavst Benedictus XVI koaalaga - see on juba dynaamilisem pilt, meenutab pigem syžeed "Pyha Jyri lohet tapmas", võrdle näiteks selle teosega

kuidas ja millistest eeskujudest lähtuvalt Austraalia katoliiklikus kunstis kujutatakse koaalaga teisi paavste - näiteks Paulus VI, Johannes XXIII, Gregorius Suur, Aleksander III, Innocentius III ja kindlasti Peetrus ise - peab tuvastama edaspidine uurimistöö. kahtlemata võib nende paavstide kujutamise kommetele tõmmata teisi väga huvitavaid paralleele ylejäänud katoliikliku kunstiga. teemal võiks kahtlemata kirjutada väärika monograafia, millele kuuluks teenitud aukoht eesti teoloogilises kirjavaras.

samas, kellelt võiks tellida ikooni syžeega "Peetrus salgamas koaalat"?

Jüri Üdi mälestus Läti poliitikas

2009-02-10T11:00:00.005+02:00

yks levitab kuulujuttu: muide, Krauklis võib saada Läti kultuuriministriks

teine kommenteerib: nii neid eleegiaid koguneb. kui saab, tuleb Eestis kibekähku luulekonkurss teha

esimene täpsustab: see on muidugi Läti meedia spekulatsioon

teine kiidab heaks: mulle sellised spekulandid meeldivad. järgmiseks kandideerib kaitseministriks Lačplesis

lammas läheb magama

2009-02-09T07:47:00.001+02:00

kaks punkti jäi puudu

2009-02-07T19:39:00.002+02:00

laskurijärgust jäi kaks punkti puudu. 73 sain kokku selles voorus, kui neid loeti. tõsine nöök. aga mis teha, võõras relv, mis eelmise õppuse puhul mulle kinnitati ja millest ma esimest korda yldse lasin. kuhu sihik hoiab, sain enam-vähem aru alles teise vooru peal, sest esimesel korral lendasid kõik kuulid ilusti märklehe alla. keeramine jääb järgmiseks korraks, seekord lasin isegi järku niimoodi tunde järgi, et sihtisin tykk maad yles ja ja natuke vasakule punktist, mida tabada yritasin. yldiselt on Galil AR sympaatne, hakkan temast aru saama.

uudiseid

2009-02-05T08:34:00.001+02:00

* leidsin pildid yles

* magasin yle 12 tunni, nägin unes kohvimasinat

Borgese kuulus hiina loomade taksonoomia

2009-02-01T20:24:00.004+02:00

panen siia kõrvale Jorge Luis Borgese tsiteeritud hiina entsyklopeedilise loomade taksonoomia, teinekord hea võtta.

hispaania keeles:

Esas ambigüedades, redundancias y deficiencias recuerdan las que el doctor Franz Kuhn atribuye a cierta enciclopedia china que se titula Emporio celestial de conocimientos benévolos. En sus remotas páginas está escrito que los animales se dividen en (a) pertenecientes al Emperador, (b) embalsamados, (c) amaestrados, (d) lechones, (e) sirenas, (f) fabulosos, (g) perros sueltos, (h) incluidos en esta clasificación, (i) que se agitan como locos, (j) innumerables, (k) dibujados con un pincel finísimo de pelo de camello, (l) etcétera, (m) que acaban de romper el jarrón, (n) que de lejos parecen moscas.

inglise tõlge:

These ambiguities, redundancies and deficiencies remind us of those which doctor Franz Kuhn attributes to a certain Chinese encyclopaedia entitled 'Celestial Empire of benevolent Knowledge'. In its remote pages it is written that the animals are divided into: (a) belonging to the emperor, (b) embalmed, (c) tame, (d) sucking pigs, (e) sirens, (f) fabulous, (g) stray dogs, (h) included in the present classification, (i) frenzied, (j) innumerable, (k) drawn with a very fine camelhair brush, (l) et cetera, (m) having just broken the water pitcher, (n) that from a long way off look like flies.

seda on mõistagi nii palju eesti keelde tõlgitud tekstides või siis lausa eesti keeles kirjutatud tekstides tsiteeritud, et on võimalik leida vähemalt viis konkureerivat eesti tõlget. Georges Pereci raamatus "Mõelda/liigitada ja teisi tekste" on yks. Arvo Krikmannil oli ka yks, aga ma ei jaksanud seda praegu tõbisest peast otsida. äkki kasutas ainult loengus.

mis teha, kui jumala korjus mädanema on läind?

2009-01-29T06:40:00.000+02:00

Hanrahan kurtis, et surnud jumal on ära tyydand. mis teha, kui surnd jumala korjus on mädanema läind? tuleb mõni uus maha lyya ja tema laip vana asemele katafalgile asetada. lihtne. parem ja odavam ja yldse lihtsam oleks mahalöömise asemel lihtsalt raisakotka kombel leida mõne surnd jumala laip ja ta siis pihta panna. Indiast vast leiab mõne, seal on neid jumalasi nii palju, et kyllap mõni - vahest lausa elav jumal? - ikka ehk ise omast käest otsad annab. äraostmine, kylmutamine, lennukiga kohale transamine läheb muidugi maksma, aga eks surnud jumalad ole kogu aeg luksuskaup olnud. vaata või Miimiri pead. noh, mõni turusolkija jagab kyll kõigile surnd jumala liha, aga niukestest on viisakas seltskonnas parem vaikida.

paberist tamili tiiger

2009-01-28T11:35:00.001+02:00

kui otsid Reutersi pildipangast paberist tiigri pilti, saad ainult tamili tiigreid ehk Kalašnikovidega lyhikesi väga tumedaid mehi kaunis tiigritriibulises välivormis.

varjuda! heidan meemi! meem!

2009-01-26T21:48:00.003+02:00

Notsu heitis.

***

reeglid:

1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need. Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).
2. Anna 5:le blogipidajale meemi “teatepulk” edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused. Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi.

***

pere: "norm on yks AK-47 pere kohta enesekaitseks, tänavale ei tohi vist temaga kah minna"

minu otsinguga - sõprus site:kontorikoonlane.blogspot.com - ei sobinud ykski dokument. (ongi liiga abstraktne sõna. ei tarvita siukesi väga, us-liite vastu on kah allergia.)

armastus:
1) armastus ja hambahalu, halusa omma mõlõmba/ armastus om süämeh, hambahalu lõvvaluuh;
2) Tea, et minu moodi meremehe armastus / see ei ole mitte tühi tuulekeerutus! / Vaid see tunne mehe meeltes möllab maruna

mina ise:
1) õnneks ma ise midagi võrreldavat ei öelnud, aga takkajärgi mõtestades koguvad öeldud sõnad ikka rohkem kaalu.
2) ega ma ise ka heebrea tähti ei loe, aga võiks ära õppida. oskad tähti kyllalt kiiresti välja lugeda – jidiši keel nagu maast leitud.
3) vormi kandmise korraga oli yldiselt parem, kuigi ma ise nägin ikka ysna kole välja.

mida iganes:
Me sõitsime läbi kõik mered,
kus iganes peatus me laev,
:,: me panime voolama vered,
end rikkasti tasus me vaev. :,:

(kõige lähem asi, mille Koogel leidis. viimati laulsin seda yleeile lõpmise rännaku lõpmises otsas. yldiselt tarvitan vormelit "mida tahes".)

***

edasi? noh, ytleme, et Laanesluusija, Kirjasvig, Polaarkaru, Polaarkoer, Linda.

tykk pori taas näritud

2009-01-25T23:19:00.003+02:00

kuigi õigemini sõime lund. mõnel puhul ka sõna otseses mõttes. võitleja Koppel pani tähele, et tema kõhus see lumi ikka veidi keeras, mina ei saand midagi aru. ilmaga vedas. kuidas 1½ liitrit lisavett koos kogu ylejäänud elamisega rakmetesse mahutada, on hea kysimus, mis tuleks ära lahendada.

vastutegevusele anti ilmselt samavõrd palju kordi rohkem moona, kui neid elavjõuna vähem oli. või anti neile isegi veel rohkem moona. igatahes oli neid yks võitleja iga kolme meie kohta ja neil tekkis võimalus meie positsioonidele tormi joosta, kui olime kogu oma moona ära plõksinud. (tegelt peaks ju vastupidi olema? aga noh, meie olime käsu järgi kaitses ja ainult kaitses.)

pärast lume seest väljatulemist oli mul valus vaadata, et meie kompanii on rivimäärustikku kyll kaugelt näinud ja midagi sellest kuulnud, aga meelde on võitlejad sellest jätnud ainult yksikuid ja tihtipeale eri asju. pealegi on määrustikust selles asjas vähe abi muuks kui mälu toetuseks või järgmistele inimestele edasi õpetamiseks, põhiline peab ikka lihasmälu peal käima. vormi kandmise korraga oli yldiselt parem, kuigi ma ise nägin ikka ysna kole välja.

aga eks see kõik aegamööda tuleb, pealegi on tseremooniaid ja tseremoonitsemist siin malevas ilmselt piisavalt harva suhtes tegeliku väljaõppe ja muu porinärimisega. või siis ei puuduta need reavõitlejat kuigi palju. siiski tundub mulle uskumuses, et rivikord on distsipliini alus, olevat oma kaalukas tõetera.

kaitseliitlane on sõdimiseks, mitte paraadiks, summeeris vastupidise seisukoha võitleja Mee.

the madness of King George

2009-01-23T12:48:00.001+02:00

oleksin peaaegu kirjutanud "kuningas George W. Bushi valitsusajal". õnneks sain sõnasabast kinni.

nädala lause

2009-01-21T08:35:00.000+02:00

Tuule suunda ja aastaaega on võimalik valida ka selliselt, et need muutuvad iga lasuga.

ära kliki saastal - heledam pilt

2009-01-20T10:58:00.002+02:00

Sven tegi.

ära kliki saastal - aita mul teha paremaid uudiseid!

2009-01-20T07:36:00.003+02:00

välisuudised, teadagi, ei huvita kedagi. keskmine välisuudis kogub sama palju klikke kui veebi lykatud keskmine pressiteade, millest uudise tegemiseks panustab online-uudistekanal minuti kuni kolm yhe inimese tööaega. kohati on see masendav, et Euroopa Liidust või Aafrikast rääkivad uudised klikke peaaegu ei korjagi. see tähendab, et peaaegu keegi neid ei loegi. seega poleks peaaegu nagu mõtet neid tehagi.

samas on võimalusi, kuidas teha välisuudis, mis korjab klikke. yks võimalus on "unustada" pealkirja panemata riigi nimi, kus kajastatav syndmus aset leidis. näiteks politsei ja töö kaotanud ehitustööliste karvupidi kokku minemise kohta käivast uudisest saab palju parema klikimagneti, kui pealkirja jätta kirjutamata, et konfliktitanner asub Lõuna-Hiinas.

veel on alati võimalus korjata yles mingi Peipsi järvest ida pool asuvas riigis sisetarbimiseks mõeldud lause, mille poetas tolle riigi peaminister. nimi pealkirja, suure juhi pilt kõrvale ja klikid tulevad. kontekst ei huvita kedagi, las klikivad. samuti võib kirjutada natsionaalsotsialistidest või mingist jamast, mida tugevad arvamused nende saavutuste yle aeg-ajalt ikka põhjustavad.

selliseid uudiseid seevastu justkui maksaks teha? masendav.

minu meelest selliste klikimagnetite kaudu levitatav myra pigem takistab kui aitab lugejatel mõistmast maailma tänast ja homset päeva mõjutavate protsesside kulgemist.

niisiis: kui näed sellist klikimagnetit, ära kliki sellel. klikimagneteid ära tunda on kyllalt lihtne, kui see endale harjumuseks kujundada. aga magneti äratatud klikkimishimu oleks mõistlik rakendada mõnel kõrval oleval uudisel. näiteks mõnel, mis räägib kaugetest ja tundmatutest maadest: Aafrikast või Euroopa Liidust või Indiast või Lätist.

muidu võib tõesti saabuda see hetk, et eestikeelsest meediast ei olegi võimalik lugeda muid välisuudiseid kui kollaseid "uudiseid" Peipsi järve tagant ja mingitest Lääne poptähtedest (muide, Obama on kah praegu popstaar, aga varsti enam pole). kui keegi ei loe, siis me neid lihtsalt enam ei tee kaugete ja ebahuvitavate maade kohta uudiseid, pole mõtet. välismaa majandusuudistega - isegi kui jutt käib Jaapanist ja USAst - on umbes sama lugu kui Aafrika väikeriikide valimiste ja riigipööretega.

uues meedias valitsevat pilti kujundad nimelt sina, klikkija.

kampaania algatas Memokraat.
yhinen tema tänuga Priidule, kellelt pärineb kampaania pildiline ilme. Memokraadilt järgnevad praktilised nõuanded:

Mida siis teha

- Pea lihtsalt meeles, et klikil on võim. Kostita ohtrate klikkidega kõike, mis netis meeldib.

- Kirjuta ise lugusid, teee pilte või kasvõi filme kõigest sellest, mis endalegi meeldib

- Ära unusta meeldivate lugude autoreid tänamast, kasvõi kommentaaris või e-kirjas.

- Soovi korral lisa oma kodulehele või blogile "ära kliki saastal" märk ning miks mitte ka link sellele blogipostile siin.

marslaste luule ja eksirännakud selleni

2009-01-19T14:46:00.004+02:00

Craig Raine kirjutas:

mechanical birds with many wings

perch on the hand

cause the eyes to melt

or the body to shriek without pain

leidsin Wikipedia Marsi luulet käsitlevast artiklist, kuhu jõudsin Martin Amise artiklist, kuhu jõudsin tema raamatu "Koba the Dread: Laughter and the Twenty Million" kohta midagi lähemat otsides. toda raamatut otsisin Donald Rayfieldi suurepärase raamatu "Stalin and His Hangmen" esimese peatyki epigraafi pärast, mis Amise raamatust pärineb. epigraaf oli selline:

Instead of saying something like 'X was raised by crocodiles in a septic tank in Kuala Lumpur', they tell you about a mother, a father ...

edasi pole kuhugi jõudnud. aga kirjandusteaduslik ekspeditsioon Marsile tundub huvitav väljavaade. või Mechanusele, mis pakuks toredat võrdlusmaterjali.

P.S. siiski. Craigi luuletus "A Martian Sends a Postcard Home" asub siin. visuaalsus on tundemärk, mis mulle marslaste luule juures eriti meeldib.

väike päike igas päevas

2009-01-09T13:53:00.004+02:00

yks ettevõte on avanud kogemata igale oma spämmilisti osalisele võimaluse kirjutada midagi kõigile teistele listilistele ja nyyd ongi meie kõigi postkastides sama hästi kui jututuba, oma 50 kirja on tulnud. saan neid kirju sellepärast, et toimetuse yhine aadress on ka millegipärast nende spämmilistis. täitsa lõbus. sellised syndmused yhtlasi loovad kambavaimu ja töökollektiivi yhtsust. homme on ka toimetuse jõulupidu, nii et täitsa kohasel ajal.

põhiliselt on inimesed nördinud, miks nad teiste kirju saavad. järgmises etapis on inimesed nördinud, et kirjadele listi vastatakse, soovitavad vastamata jätta. kolmandaks yritatakse väljendada listile soovi sealt lahkuda, kuid ega siis masin nende soovi kuulda ei võta (suurepärane illustratsioon sellele, kuidas suurem jagu inimesi resp hingi ei saagi sansaara-rattast iseseisvalt välja, vaid vajavad bodhisattva abi, muide). neljandaks leiavad veel yhed inimesed, et on täitsa lõbus, et ärdagu neid kyll välja arvatagu nii lõbusast listist. ja siis saatis yks online-ajakirjanik lingi uudisele, mis kogu sellest naljast räägib.

kummaline, et konkurendid ega lihtsalt teised turundajad või reklaamiinimesed pole veel tabanud ära tasutareklaamikanali avanemist.

kanali kogemata avanud ettevõte pole seda veel sulgenud, kyll aga saatis kyll sellise kirja:

Hea klient,

Seoses it-töötaja eksimusega palume enam mitte vastata “Vasta” või “Reply“ nupuga äsja saabunud Xxxx Xxxxx Xxxxxx kliendi rahulolu uuringu e-mailile!

Palume vastused saata aadressil xxxxx@xxxxxxxxx.ee

Siirad vabandused,

Sinu Xxxx Xxxxx Xxxxxx

jõulukaart Ateenast

2009-01-09T11:37:00.004+02:00

ega väga hiljaks polegi jäänd, täna peaks setudel kolmas jõulupyha olema.

kaart jõudis minuni Milano kaudu.

kuidas peaks hiidlane Eesti hümni laulma

2009-01-09T07:54:00.000+02:00

Hioma- ehk issamaalaul

Oh Hiomaa, sa merre saar
Kui armas olled sa!
Et mingo südda otsima,
Kas pohja pole ehk lõuna ka,
Se keige armsam olled sa!
Mo kallis isamaa!

Ei polle mägged, kaljud ka
Sul ehteks nimmeta.
Et ilusamad kohhad kül
Ei polle siiski Maa peäl mul
Üks koht, mis armsam, kallim ka,
Kui sa, mo Hiomaa!

Otsekui laened, linnud ka
Sul' rõõmust laulan ma!
Jah, kunni merri tühjaks jääb,
Ja päike taevas mustaks lääb,
So metsad, jõed ja lagge maa,
Ma tahhan armasta!

Sul polle rikkust, warrandust,
Mis võõras ihhaldaks.
Waid sinno warra sallaja
Mis omma lastel' jaggad sa,
Sa oskad ommad rõmusta,
Et so'st woi lahkuda!

Ja siiski on sind ehhitand
So Loja kauniste;
So ümber laened laulavad,
So peale tähhed paistavad,
So linnud rõõmsast õiskavad
Ja lilled õitsewad.

laulu sõnad kirjutas-tõlkis Gustav Felix Rinne,
kes teenis 1863. aastast alates Reigi kirikuõpetajana.
Jannsen tegi oma laulu tema pealt tõenäoliselt maha.

loe veel mulluse veebruari Glasuurist
lehekyljelt 5, mida järgib ka siinne tekst.
Artur Taska raamat "Eesti hümn" (Kupar, 1996) pidada veel täpsemalt kirjutama.

Jaaniõhtu kombeid

2009-01-08T13:41:00.000+02:00

Jaanipäeva õhtu tetti jaanituli maha. Raiuti kuuski, kadajit ja lepäagu seantse lage kotuse pääl. sõs aeti kari ümmer tule. karjapoiss lääp kige ihen, karjapasun kaalan, ja koera perän. Tüdrugu ja naise aave karja, kolm tiiru ümmer tule. Pernaisel olli võikauss, tüdrugul piimäkauss kähen. sõs visati egä tiiru aig tulle, kummakist, võist ja piimäst kah. mõni kogunu terve kuu, nii, kellel kodujumal* olli. Tõise olli nädäli kogunu. Perel ei ole tohtin enne anda, et aigust ei tule.

Miu kodun olliv enne, vanaesä aal tennü jaanituld. Kari aeti ikki kolm tiiru ümmer tule. Piimä ei ole tulle visanu. Ku miu esä peremehes sai, sõs emä ei ole lasken änäp tetä.

* sellega on mõeldud pelli, muistset kodu kaitsevaimu

Ants Kits, 76 a, sündinud ja elanud Mäekülas; elatunud põllu- ja sepatööst. Koolis käinud 2 talve.
Mäeküla, Karksi kihelkond. ES MT 227, 8--9. S. Tanning, 1938

Raamatust:
Salme Tanning.
Eesti murded I: mulgi murdetekstid.
Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1961,
nr 42, lk 97

paar haikut ehk Jaapan on kaugel

2009-01-07T22:30:00.001+02:00

Romet kuskilt võrgu pealt leidis. mõtsin, et panen siia kõrvale, teinekord hea võtta. aga siis hakkasin kanji-märkide tähendusi ja hääldusi välja otsima ja nii ta läks.

tekstid on klassikalised, kultuspoeedi Kobayashi Issa omad.

kõik kanji-märgid peaks kuuluma 2500 kõige sagedasema hulka, mida iga lapski tunneb.

I

どの星の下が我家ぞ秋の風
dono hoshi no shita ga waga ya zo aki no kaze

under which star
is my home?
autumn wind

星 (ほし) -- täht
下 (した) -- all
我 (わが) -- mina
家 (や) -- kodu
風 (かぜ) -- tuul
秋 (あき) -- sygis

II

.どち向て酒を呑ぞよはつ暦
dochi muite sake wo nomu zoyo hatsu-goyomi

which lucky direction
for drinking sake?
the new almanac

向 (む·い) -- vastas; kalduma; hiina keeles suund, ka trend
酒 (さけ) -- sake, ka alkohol
呑 (の·む) -- jooma
暦 (こよみ) -- kalender

III

.御年初の返事をするや二階から
o-nensho no henji wo suru ya ni kai kara

my New Year's greeting
is answered...
second floor

selle lugemisel jäin hätta. ei klappind kohe kuidagi, keeruline ja väga haritud inimestele mõeldud lugu. naljast niikuinii ka aru ei saa, kui pole vähemalt viis aastat asjaga tegelenud. aga nuhkisin välja niipalju:

御 (お) -- siin ilmselt see austav eesliide o-, ent käibib ka sõnana: manipuleerima; valitsema; lisaks:

* 御目出度う御座います【おめでとうございます】 -- õnnitlus
* 御金【おかね】-- raha

年 (とし) -- aasta
初 -- uus, esimene, nt 出初め式【でぞめしき】-- tuletõrjujate uue aasta pidu

aga ilmselt tuleks 御年初 lugeda kui おねんしょ ja tähenduses 'uusaastatervitus'.

nii, edasi:

返 (かえ·す、-かえ·す、かえ·る、-かえ·る ) -- vastama, tagasi pöörduma, kustuma, tagasi maksma
事 (こと) -- asi

see tähendab ilmselt, et 返事 tuleb lugeda kui へんじ ja tähenduses 'vastama'. ja minu Oxford Starter Japanese Dictionary kinnitab seda.

二 (に) -- kaks
階 (かい) -- korrus

IV

狼は糞ばかりでも寒さかな
ôkami wa kuso bakari demo samu[sa] kana

merely the sight
of wolf shit...
how cold it is!

狼 (おおかみ) -- susi
は hääldub siin kui わ ja on teemapartikkel
糞 (くそ) -- ekskrement
ばかり -- ainult
寒 (さむさ) -- kylm
かな -- grammatikalõpp (lühivormis/sõbrakõnes), mis tähistab stiilis "kas see on..."

ilus luuletus, aga jaapani keeles lugedes ei saa enam millestki aru. ilmselt osalt seetõttu, et jaapani keelt ei oska. alternatiivne tõlge, sõnasõnalisem: "[when it comes to] wolves/ the mere sighting of shit/ chills me to death."

Mirju oskas paremini tõlgendada: "kui võtta asja nii, et "hunt" kui lause alus on mõeldud stiilis "kui rääkida huntidest" or smth, siis võib tõesti arvata, et "juba vaatamisest hakkab kõhe/jahe". kui juba hundisitta näed, siis ei pruugi hundid isegi kaugel olla ja see on juba veidike hirmutav. öeldud on "hundid + は (teemepartikkel) + sitt + ainult sellest + juba + külmus + かな"."

*
haikud peaksid pärit olema siitkandist.
aitas see sõnaraamat. esimeste googelduste peale sain kyll kätte selle Kantoni hiina keele sõnaraamatu, aga see töötas hieroglyyfide dešifreerimisel ka ysna hästi.
yhtlasi avastasin töö käigus hiragana kirjutamise masina, mis paneb tekstijuppe romaji'st hiraganasse. neil on kummalises järjekorras (ehk romaji tähestiku järjekorras) ka kõik hiragana silbid.

Kurb ballaad kurvast Kurvast kes elas Kurvakodus

2008-12-29T08:27:00.000+02:00

Kord oli Kurb
Kurb elas Kurvakodus
kus löödi lamajat
kus sakutati santi
Halb keldris piinas pimedat
sel Halval oli õdus
sest lõunalauas maiuspalad
Halva ette anti

Halb sõi halvaad
ja halvustas
ja pilas halvatuid
Ja Kurva pale
nutust oli märg
Kurb pisarate alla
seadis mõlkis mannerguid
neil vett ei olnud
kaevus elas härg
Kurb tahtis öelda Halvale
ent ütlemata jättis
sest Kurval toetust polnud

Halb ent oli tugev
siin majas oli eland Hea
see endalt elu võttis
ja tema kambris pööningul
käis nurgast nurka Jube
kes jubedusi tehes
kollast naeru kõhistas
suu hambutu
peas koopad
milles silmi pole
luust-lihast läbikäivalt
luiselt vilistas
et külla tuleks naabrimees
kõhn kooliveli Kole

kõhn kooliveli Kole
oli hirmsam kõikidest
ta koolnuid koinis
rabatud sest tõigast
Kurb kiljus
hambad huulde lõikudes
käis talveöödel kummitamas
vanahärra Võigas
ei väsind kurvastamast Kurb
ja kurtmast Kurb ei väsind
ta kutsus vennad vanemad
et olla hulgana
ent veljed tulemata jätsid
üks neist oli Väsind
ja teine vend ei julend
ta oli nimelt Arg

jäi kurvaks Kurvakoduke
Halb endist viisi hullas
ja jaurav Jube järjepannu
Koledaga kokku lõi
ent kõik see oli väga ammu
kõik nad juba mullas
nüüd Kurvakodus Tühjus kondab
langetatud päi

Ilmar Trull

kas vampiiride elukindlustuse buumi tõid marslased?

2008-12-28T16:20:00.002+02:00

kui tahad teada,

kas ameeriklasi sunniti pyssiraua ees Hummereid ostma,
millist finantsinstrumenti myydi nagu elukindlustust vampiiridele,
milles marslased syydi on ja ei ole,

siis loe, mida rääkis USA kongressi esindajatekoja finantsteenuste komisjoni esimees Barney Frank intervjuus BusinessWeegule. mõistlikku juttu räägib minu meelest.

Barney Frank on muidu vähemalt kirjutamisstiili ja sõnapruukimise poolest USA poliitikute hulgas minu lemmik. oleks meil ka siukesi peale Paul-Eeriku veel oma kakskymmend, oleks elu parem, lõbusam. Frank kuulub demokraatlikku parteisse ja on märkinud, et lilla vasakukäelise juudina on ta harjunud olema vähemuses ega ole ennast pidanud automaatselt yhtegi enamusse kuuluvaks.

"Tuulepealne maa" - miks neid nii palju ellu jäi?

2008-12-25T23:00:00.003+02:00

ei osata meil teha õiget tragöödiat. tragöödia lõpuks jääb ometi ellu ainult yks kõrvaltegelane, kelle rääkida jääb lugu. aga meil? viimases osas võrdlemisi traagilise pöörde võtnud "Tuulepealne maa" jättis kõigi žanrireeglite ja tõenäosuste kiuste ellu ysna mitu peategelast, suurema jao, kui arvutama hakata. õigupoolest ainult kaks sai surma. isegi korduvate kõrvaltegelaste mahanottimise juures jäädi poole peale pidama, neid tehti lihaks kõigest umbes viis tykki.

aga yritan kokku võtta mõned võimalused, mis meeles mõlguvad

1. kasutatud võimalused
1.1. kuul hävituspataljonlaselt
1.2. kuul saksa sõduritelt
1.3. kuul metsavenna käest (kahele nimega kõrvaltegelasele kummalegi kuul, kolmele väga visandliku identiteediga hävituspataljonlasele yks valang kolme peale)

2. kasutamata võimalusi
2.1. Siber
2.1.1. surm rongis teel Siberisse: kõik sarjas kuidagi esindatud tegelased pääsesid imekombel ära
2.1.2. näljasurm Siberis
2.2. märg haud, kui laevaga Rootsi minnakse: ainuke mineja läks kuidagi varavõitu ja jõudis terve nahaga kohale
2.3. soomepoisile oleks võinud anda võimaluse langeda Karjalas, valades oma verd hõimlaste maa peal - aatemehele väga õilis surm
2.4. Sinimäed
2.5. Tšehhi põrgu, sh miinipildujatuli (teostuslikult kyll kallis variant)
2.6. NKVD-mehe kuul metsavennale: Toomas Roole oleks täitsa sobinud
2.7. defenestratsioon: Artur Sirgi oleks võinud tegelaseks teha, ta oleks saanud Luksemburgis Echternachi linnas segastel asjaoludel aknast alla kukkuda juba eelviimases või yle-eelviimases osas, aastal 1937.

ja yldse. rocks fall, everyone dies võib olla väga stiilne lahendus, kui seda teostada vähehaaval. näiteks: stseen kellegi surmaga, stseen kellegi katsega surmast pääseda, rahulik stseen (arhiivikaader, kõrvaltegelaste tegevus, mujal samal ajal), stseen kellegi surmaga, rahulik stseen, kellegi katse vältimatust surmast vabaneda, rahulik ja vaikne stseen (nt loodusvaade + eelviimase allesjäänud peategelase viimane rahulik hetk siinilmas), kõrvaltegelase surm, arhiivikaadristseen, viimane surm, tiitrid.

yhesõnaga: verd ja rupskeid, häda ja viletsust, nälga, miinipildujatuld ja kyljest rebitud jäsemeid, isand Vahtre!

ceterum censeo: miks ei ole filmiks tehtud August Gailiti romaani "Isade maa"? miks peame kannatama Lauri Vahtre all? kas Kivirähule polnud piisavalt palju raha maksta, et ta "Isade maast" stsenaariumi kirjutaks? ja iseenesest on olemas ka Ristikivi väga suurepärased ja filmilikud "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Ristikivile meeldis kinokunst ometigi väga, ja nendest romaanidest saaks veidi stiilselt vanamoodsa olekuga filmid kyll. või telesarja.

pealkirjakunstist

2008-12-23T08:17:00.000+02:00

vana pealkiri: Venemaa oligarhide rida ähvardab harvendamine

toimetaja: sul on peal näpukas
toimetaja: vist
toimetaja: kas "ridu" ei peaks olema?

koonlane: 25 tykki tuleb vist jah 3 ritta yles rivistada
koonlane:kui rea pikkuseks arvestada 8 oligarhi
koonlane:ja 1 jääb yle

uus pealkiri: Venemaa oligarhide ridu ähvardab harvendamine

riik ei pea halvale kirjanikule maksma 6000 kr kuus

2008-12-22T10:14:00.002+02:00

Mait Ando Raun karjub hyydja häälena kõrbes, et tema ja mõni tema sõber (Vilep? on keegi selle kirjaniku teoseid lugenud? nimi on mulle kyll tuttav, aga eesnime ega yhtegi pealkirja meelde ei tule) on ilma jäänud 72 000 kroonisest toetusest, mida kultuurkapital lahkesti kirjanikkudele jagab. 72 000 teeb 6000 krooni kuus.

Raun karjub põhimõtteliselt seda, et tema on nyyd vabakutseline ehk inime, kes peale kõrge kirjanduse loomise midagi nigu justkui ei teekski. ja et kulka peab talle selle eest raha maksma, muidu on see, et ta palgatööd ei tee ega äriyhingut ei asuta ega myyri ei lao, surmavalik. eks ta ole. kui ei ole raha, mille eest syya osta, ega põldu, kus see kasvaks, siis põle tõesti midagi syya. (huvitav, äkki ta ikka saaks oma tagaõues kardulat kasvatada? peaks teinekord vaatama, kui suur õu tal seal Supilinnas on.) ja siis ta karjub, et kulka raha saivad materiaalselt kindlustatumad ehk rikkamad inimesed kui Raun. ja et tema, Raun, kirjutab romaane. palju õnne.

kulka pole ikkagi sotsiaalhoolekanne, vaid kunsti toetamise asutus.

pealegi, raha sai 66 taotlejast 40 tykki. kõva kaks kolmandikku. ainult viletsamad jäid välja.

Kivastik, Mart; Kaus, Jan; Sommer, Lauri; Saluri, Piret; Lindepuu, Hendrik; Ruitlane, Olavi; Sauter, Peeter; Kotjuh, Igor; Kaevats, Mihkel; Mesikepp, Indrek; Viiding, Elo; Tungal, Leelo; Sildnik, Sven; Ilves, Aapo; Põldmäe, Asta; Teder, Tarmo; Käsper, Kalle; Tervonen, Marina; Ränik, Valeria; Tuulik, Jüri; Valk, Jaanus; Raud-Kalda, Piret; Meel, Mari; Hvostov, Andrei; Kareva, Doris; Rähesoo, Jaak; Malin, Jaan; Hirv, Indrek; Kangro, Maarja; Raudam, Toomas; Kompus, Marko; Kaldmaa, Kätlin; Vint, Toomas; Hellerma, Kärt; Saar, Anti; Kitsnik, Lauri; Krull, Hasso; Ehin, Kristiina; Park, Eeva; Vetemaa, Enn.

täitsa ilus nimekiri on minu meelest. oleks raha minu jagada, oleks neist rahast ilma jätnud umbes neli ehk kymnendiku. (aga Raunale põleks andnud, äkist oli ilmajääjate hulgas ikka mõni parem kirjanik ja kah.) kolm tykki on nimekirjas selliseid, kellest ma ei oska maine põhjalgi midagi arvata, kas anda või ilma jätta. ja seitse on selliseid, kelle teoseid ma yhel või teisel põhjusel lugeda ei viitsiks (enam rohkem või yldse). mitte et ma ylejäänute omi väga loeksin või ostaksingi, olen yldse närb eesti kirjanduse tarvitaja viimasel ajal. a mis sest.

raha jagasid Ilona Kivirähk, Janika Kronberg, Krista Ojasaar, Sirje Olesk, Signe Siim ja Mart Velsker. ise kah kulka raha taotlenud Indrek Hirv, kes muidu pidanuks jagajate ringis olema, hääletamisel osaleda ei saanud. Hirvega või Hirveta, on see minu meelest täiesti pädev kogu raha jagama. nende otsust selles vallas mina kyll usaldan, peaksid oskama mõistlikke otsuseid vastu võtta ja õiglaselt piiratud hyvesid jagada.

seega: vilets kirjanik, kelle kõrge komisjon on tõesti väärituks tunnistanud, võiks raha teenida millegi muuga kui romaanide kirjutamisega. näiteks reklaame kirjutada, äkki õpib selle pealt romaanegi paremini tegema (vaadake Kaur Kendrit, eks). Tartus on mitu reklaamibyrood, mõni on isegi Supilinnas. paraku oleks vabakutseline kirjanik uue ameti valiku peale pidanud varem mõtlema, sest nyyd on kriis käes ja uusi kogemusteta inimesi enam naljalt tööle ei võeta. aga siiski, proovida tasub. yks Päevakera-nimeline firma on Supilinnas kah, kes eesti keeles kirjaoskajatele inimestele just kirjaoskuse eest maksab.

minu uus sõber

2008-12-20T04:38:00.002+02:00

olen teda peaaegu nädal otsa öösiti unes näind.

vana, aga vastik dilemma

2008-12-14T12:51:00.001+02:00

kui Ansip tõesti uskus, mida on tuleva aasta majanduskasvust kirenud, tuleks ta kuulutada teovõimetuks ja riigi juhtimisest eemaldada.

nii et jääb ainult lootus, et ta valetas. aga sellisel juhul tuleks ta võimult eemaldada valetamise eest. nagu Nixon, kes ei lennanud mitte pealtkuulamise, vaid valetamise eest. VH kysis: kas polnud mingit plaani teda Euroopasse ära saata?

selle postitusega käin taas kord omaenda veendumuse vastu, et mitmeparteisysteemis tuleks julmalt surnuks vaikida oma tegelikud poliitilised vastased. või siis need, keda sa yldse võimul näha ei taha. et tegelikult peaksin ma kysima: kes see A-tähega mees õieti on, kellest te räägite? et mina ei tea sellisest midagi. valitsusjuht? oot, valitsuses on meil ju praegu yks tore Võrumaa Navi kyla mees, naaskelterava meelega lõuapoolik nagu kõik selle kyla mehed, siis endine Tartu Ülikooli rektor ja endine kaitsepolitsei pealik ja siis veel yks Värskast pärit naisterahvas, yks Viljandi põllumees ja yks täitsa ilus muhulane. ylejäänud ei tule lihtsalt meelde, las nad olla.

loodan edaspidi vähem eksida ja kirjutada siin ainult sotsiaaldemokraatidest, Isamaa ja Res Publica Liidust ning rohelistest. nendest on võimalik moodustada mitu ysna sympaatset koalitsiooni-opositsioonikomplekti, igasyhes on inimesi, keda valida julgeks. rohelisi võib kiruda nende organisatsiooni sisemise ebaefektiivsuse pärast, mis jätab mitmeid säravaid mõtteid ja inimesi ripakile, sotsiaaldemokraate kohati liigse vasakpoolsuse pärast (aga muidu kipuvad nad olema täitsa tore konservatiivne erakond) ja IRLi kristlik-demokraatlike juurte pärast, mille võiks yks korralik erakond 21. aastasajal ometigi unustada, nagu näiteks AK ehk õigluse ja arengu erakond Tyrgis on jätmas oma islamiga seotud juuri (või vähemalt oli vahepeal, kui neil veel lootus Euroopa Liitu pääseda oli ja nad veel euroopalikke reforme tegid). usutunnistuse ja poliitika sidumine 21. aastasaja õhtumaal tundub lihtsalt kuidagi labane ja maitsetu.

njah, ja peale selle on IRLis veel mingi kamp kummaliste vaadetega, minevikku kinni jäänud või ajudeta rahvuslasi, kellel ei kipu olema elujõulise rahvusliku ideoloogia arendamiseks piisavalt kujutlusvõimet. a eks loodame nende rahvuslaste peale, kes sellesse nimekirja ei sobi.

ja veel: kas Jüri Pihl on tõesti Tallinna järgmine linnapea?

kui USA kriminaalõigus tunnistaks reinkarnatsiooni

2008-12-12T17:07:00.001+02:00

teoloogilis-juriidiline kysimus, ent mitte kanoonilisest õigusest:

kui inimene mõistetakse mitmeks elueaks vangi, kas siis peaks ta reinkarnatsiooni tunnistavas õigussysteemis karistused järjest reaalselt ära kandma?

ja mis tingimustel teda ennetähtaegselt vabastada? hea käitumise eest nähtavasti.